Rootsis on koroonasurmi 333 ja Stockholmi püstitati välihaigla, aga valitsuse rahulik kurss jätkub

Rootsi on reageerinud eriolukorrale kaitseväe suurte välihaiglate ülespanekuga Stockholmis ja Göteborgis. Stockholmi messikeskuse ruumides on voodikohti nüüd valmis 140 ja nende arvu kasvatakse peagi 600-ni.

„Uurime parajasti võimalusi kasvatada kohtade arvu veelgi,“ teatati Stockholmi lääni kommunikatsiooniosakonnast Soome ajalehele Helsingin Sanomat.

Messikeskus on mõeldud eelkõige patsientidele, kes ei vaja intensiivravi. Sinna tuleb aga siiski ka hingamisaparaate, sest mõnede seisund võib kiiresti halveneda.

Surmajuhtumite arvu kiirem kasv algas Rootsis eelmisel nädalavahetusel, umbes kaks nädalat pärast esimest surmajuhtumit. Tänastel andmetel on surnuid 333. Ööpäevaga lisandus 51 surmajuhtumit.

Stockholmi haiglad on suure pinge all. Intensiivravikohtade arvu on kasvatatud üle 60%. Operatsioone, mida saab, on edasi lükatud.

Ajalehe Dagens Nyheter arvutuste järgi oli kolmapäeval Stockholmis haiglaravil ligi 600 koroonapatsienti.

See arv on kahe nädalaga kuuekordistunud. Praegu on see pool sellest arvust, mida Stockholmi lään pidas kaks nädalat tagasi võimalikuks kõige hullema stsenaariumi korral.

Haiglaravile sattuvad koroonapatsiendid vajavad tavaliselt pikka ravi, 2-3 nädalat.

Stockholmi lään teatas täna Helsingin Sanomatele, et plaanis on ka patsientide mõnel määral üleviimine läänide vahel, kui mõnes läänis tekib ülekoormus.

Rootsi on oma koroonaviirusevastases tegevuses erand. Rootsis on koolid ja toitlustusasutused lahti, samas kui teised Põhjamaad on need sulgenud.

Rootsis on inimeste kogunemisi piiratud 50 inimesega.

Rootsi võrdlemisi lõdva liini üle on imestatud kõikjal Euroopas. Veelgi rohkem nüüd, kui surmajuhtumite arv kasvab ka seal.

Kõik erakonnad on valitsuse selja taga ja rahvas ei mässa.

Rootsi on meetmeid karmistanud järk-järgult plaani järgi, aga äkilist suunamuutust ei ole tehtud.

Rootsi Riigikaitsekõrgkooli riigiteaduse dotsent Dan Hansén on uurinud Rootsi reaktsioone erinevatele kriisidele. Ta annab Rootsi ühiskonna reaktsioonile koroonaviirusele kolm seletust:

1. Rootslased usaldavad võime ja usuvad, et neil on õigus.

2. Võrdlus teiste riikidega rahustab.

3. Rootsi mõtleb ka majandusele ja pikale ajaperspektiivile.

Hanséni sõnul on Rootsi valitsusel ja tervishoiuvõimudel õnnestunud seletada Rootsi kurssi hästi ja rive segi löömata.

„See suhteline rahulikkus, millega Rootsis on reageeritud, tuleb valitsuse viisist kommunikeerida. See on olnud õpetlik,“ märgib Hansén. Ka Rootsis kogunetakse Hanséni sõnul kriisioludes „lipu ümber“ ega taheta liiga palju paati kõigutada. „Ka karmi kriitikat võidakse näha, aga selle aeg võib olla hiljem.“

Hansén usub Rootsi riigiepidemioloog Anders Tegnelli, kes ütles eile, et Rootsi suur surmajuhtumite arv ei näita seda, et Rootsi kurss oleks olnud Soome omast halvem, vaid seda, et Soome on Rootsist ajaliselt maas.

Norra kohta tunnistas Tegnell, et Norral on õnnestunud Rootsist paremini riskigruppide kaitsmine. Rootsi Raadio uuring näitas, et koroonaviirus on levinud Stockholmis igasse kolmandasse hooldekodusse ja teenuste keskusse, mistõttu keelas Rootsi sel nädalal külastused.

Rootslased ei mõtle Hanséni sõnul ise, et järgivad koroonakriisis mingit radikaalset kurssi, pigem valitseb arusaam, et kurss on lagom ehk sobiv.

„Lõpptulemus võib väga hästi olla, et Rootsi leidis kesktee üle- ja alareageerimise vahel,“ arvas Hansén. „Seda näeme alles hiljem.“

Rootsis on küll restoranid lahti, aga karmide reeglitega. Lubatud on ainult lauas teenindamine ning tuleb tagada distants ja desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Rootsi ise võrdleb end sama suurte Euroopa riikidega. Näiteks Belgias on surnuid juba üle tuhande. Belgias on liikumiskeeld kehtinud üle kahe nädala.

Pika ajaperioodi jooksul viitas Hansén epideemia teisele lainele, mida oodatakse sügisel. Arvatakse, et see tuleb seda hullem, mida vähem inimesi on jõudnud haiguse läbi põdeda.

Rootsi loetuimas uudisteportaalis, ajalehe Aftonbladeti omas avaldati eile artikkel, milles oli juttu Harvardi ülikooli teist lainet puudutavast modelleeringust. „Harvardi raport võib tõestada, et Rootsil on õigus,“ oli pealkiri.

Pikalt ettemõtlemise juurde kuulub ka majanduse eest hoolitsemine. Mida täielikumalt ühiskond suletakse, seda rohkem tuleb pankrotte. Teisalt läheks kalliks ka epideemia vaba levimine. Rootsis on epideemiaväitluse kõrval käinud kogu aeg majandusväitlus.

„Rahvatervise aspekt on tähtis, aga kõik mõistavad, et peab olema ka maksupõhi, et oleks raha ravimiseks. Töötuid ei tohi olla liiga palju,“ ütles Hansén. „Selle tasakaalu eest hoolitsemine on valitsuse vastutus.“

Veel võiks mainida rootslaste optimismi: on parem uskuda heasse lõpptulemusse ja tegutseda, kui mõelda, et kõik läheb nässu, ja käed rüppe lasta.