Näiteks tuleb hoolega valvata isiklikke kaitsevahendeid.
„Olen teinud ühe kuriteoavalduse kaitsevahendite varguse kohta. Tegemist oli respiraatoritega, mille vastu on nüüd eriline kuritegelik huvi,“ ütleb Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna (HUS) turva- ja eriolukordade juht Aaro Toivonen.
Lisaks sellele tuletab Toivonen meelde, et koroonaepideemia kasvatab kaitsevahendite võltsimise katseid, kui rahvusvahelises kauplemises on nõudluse kõrghetk ja pakutakse liiga vähe.
HUS-i haiglates on tõhustatud käigukontrolli ja valvet.
„Mitme haigla uksed on nüüd tavaolukorras lukus,“ ütleb Toivonen.
Külastused on haiglates täielikult keelatud.
„Seal on siiski juhtumipõhist hindamist, sest näiteks surmaeelsel põetamisel oleva patsiendi juurde peab ka selles olukorras pääsema,“ ütleb Toivonen.
Mõnede haigete lähedased on aga üritanud külastuskeelust hoolimata haiglatesse pääseda. Seni ei ole veel neis olukordades politsei abi vajatud.
„Pöördume inimeste poole, et inimesed mõistaksid eriolukorra tõsidust. Viirusega kokkupuuted tuleb minimeerida. Tavaliselt on külastuskatsete taga mõtlematus,“ ütleb Toivonen.
Soome haiglates ollakse valmis ka selleks, et koroonaepideemia mõjub sõltlaste käitumisele. Narkootikumide piiratud saadavus suurendab selle riski, et narkomaanid üritavad saada tervishoiusüsteemist kesknärvisüsteemi mõjutavaid ravimeid.
„See on suurenenud risk, millest me oleme politseiga rääkinud. On selge, et kui narkootikumide saamine raskeneb, hakkavad tarvitajad otsima uusi kanaleid,“ ütleb Põhja-Karjala ravipiirkonna turvajuht Pekka Nevalainen.
