Kalade vabaduse nimel eemaldatakse neli Pärnu jõestiku paisu
Eelmisel nädalal alustati nelja Pärnu jõestikus oleva paisu lammutustöödega, et parandada kalade rändetingimusi. Ühtlasi võimendab paisude maha võtmine suure Sindi paisu lammutamise tulemusi.
(video Pärnu jõe vimbadest!)
Keskkonnaagentuuri projektijuhi Külli Tammuri sõnul lammutatakse Kullimaa pais Vändra jõel, Nurme pais Sauga jõel, Rõusa pais Käru jõel ja Helmeti pais Kõpu jõel. "Paisuvared lammutatakse ning asemele rajatakse kaladele aastaringselt läbitavad kärestikud," lisas ta.
Vändra jõel asuv Kullimaa pais on praeguseks hävinud vesiveski. Jõel on osaliselt säilinud liigveelaskme kaldasambad ja jõesammas ning fragmendid kunagisest puitkonstruktsiooniga rippsillast. Paisu vasakkaldal on säilinud maakividest müürifragmendid, mis võivad olla kunagisest veskihoonest.
Jõe- ja kaldasambad on ehitatud kivikbetoonist ja maakividest. Olemasolevad konstruktsioonid on varisemisohtlikud. Tööde käigus eemaldatakse pais ning kõrvaldatakse ka lagunenud jõe- ja kaldasambad. Nonde asemele kujundatakse ligikaudu 33 meetri pikkuse kärestik.
"Kõiki nelja paisu ühendab üks - ka juba praktiliselt täiesti lagunenuna tõkestavad need kalade vaba rännet. Paisu tugisammaste taha kogunevad vettekukkuvad puud ning moodustavad sisuliselt uue paisu, mida paisu omanik peaks pidevalt eemaldama," märkis Tammur.
"Just sel põhjusel ongi nii kaladele kui paisuomanikele parimaks lahenduseks paisude täielik eemaldamine või looduslähedased kärestikud - pole takistusi rändamiseks, pole hooldekohustust ja - kulusid," selgitas ta.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus lisas, et paisude mahavõtmisega tegeletakse agaralt ka meie naaberriikides. "Seal on teadlikkus jõudnud sinna, et paisude likvideerimisega tegelevad kohalikud omavalitsused koostöös kohalike keskkonna algatusrühmadega," rääkis ta.
Tuusi sõnul on aru saadud, et funktsiooni minetanud või lagunenud paisud nõuavad hooldamiseks suurt raha ning teevad keskkonnale kahju. "Paisude eemaldamise eesmärk kalanduslikult olulistel jõgedel on nende sõnutsi lisaks liigikaitsele eelkõige majanduslik kasu. Nimelt, rohkem kalastajaid edendavad kohalikku turismi," kinnitas Tuus.
Suurt kasu on tema sõnul tunda ka langenud Sindi paisust, mis nüüd toob kala koju kätte kogu jõe ulatuses. "Kalastajate kõrval tunnevad head meelt ka kärestikusõbrad meilt ja mujalt, kes oma veealustega on seal juba proovimas käinud ning hinnanud sõiduvõimalused suurepäraseks," lisas ta.
Pärnu jõe taastuv kalarikkus on juba praegu märgatav. On nähtud jõkke kudema siirduvaid lõhesid, kevadeti kihab kunagise paisu ümbrus aga vimbadest. Siia- ja lõhevarude taastamise eesmärgil asustas RMK Põlula kalakasvatuskeskus mullu Pärnu jõkke 148 000 eri vanuses lõhe ja 30 000 ühesuvist siia noorkala.
"Pärnu jõe suursündmuseks oli kahtlemata Sindi paisu mahavõtmine, mis on tänaseks end igati õigustanud. Üha enam kalu on avastanud selle aastakümneid kinni olnud tee, mis rõõmustab ühteaegu nii kalastajaid kui kalateadlasi. Kuid Pärnu jõel on mitmeid lisajõgesid, kus lagunenud paisude riismed kalade vaba liikumist takistavad. Et Pärnu jõestik saaks toimida ühtse tervikuna, tuleb ka lisajõed segajatest puhtaks teha," ütles keskkonnaminister Rene Kokk.
Keskkonnaagentuuri veetava Pärnu jõestiku projekti kogumaksumus on 15 miljonit eurot, millest 85% panustab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond ja 15% Eesti riik. Projekti kestus on 27. märts 2015 kuni 31. detsember 2022.
