EL-i teadusjuht pettus rängalt koroonaviirusele reageerimises ja astus tagasi
Euroopa Liidu teadusjuht, Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (ERC) president, professor Mauro Ferrari astus tagasi, sest ei suutnud veenda Brüsselit looma ulatuslikku teadusprogrammi Covid-19-ga võitlemiseks.
Ferrari, kes alustas oma nelja-aastast ametiaega 1. jaanuaril, esitas lahkumisavalduse Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile eile pärastlõunal, vahendab Financial Times.
„Ma olen Euroopa reageeringus Covid-19-le äärmiselt pettunud,“ ütles Ferrari oma avalduses Financial Timesile. „Ma saabusin ERC-sse EL-i tulihingelise toetajana, aga Covid-19 kriis on minu vaateid täielikult muutnud, kuigi ma jätkan rahvusvahelise koostöö ideaalide entusiastlikku toetamist.“
2007. aastal Euroopa parimate teadlaste finantseerimiseks loodud ERC-st on saanud üks maailma prestiižsemaid rahastajaid, mille eelarve on umbes kaks miljardit eurot aastas.
Itaalia-Ameerika nanomeditsiini pioneer Ferrari ütles, et tema lahkarvamused Euroopa Komisjoniga said alguse märtsi alguses, „kui sai ilmseks, et pandeemia on võib-olla enneolematute proportsioonidega tragöödia“.
Ferrari ütles, et tegi siis ettepaneku luua spetsiaalne ERC programm Covid-19-ga võitlemiseks. „Ma arvasin, et sellisel ajal tuleks kõige parematele teadlastele maailmas anda ressursid ja võimalused pandeemiaga võitlemiseks uute ravimite, uute vaktsiinide, uute diagnostikavahendite, uute teadusel põhinevate käitumisdünaamika lähenemistega, et asendada poliitiliste juhtide sageli improviseeritud vaistud,“ ütles Ferrari.
ERC teadusnõukogu lükkas aga idee ühehäälselt tagasi põhjendusega, et ERC võib rahastada ainult teadlaste pakutud „alt üles“ teadusuuringuid, mitte Euroopa Liidu juhtide seatud eesmärkidega „ülevalt alla“ programme.
„Ma väitsin, et teadusjuhtidel ei ole praegu õige aeg ülearu muretseda alt üles versus ülevalt alla erinevuste peensuste üle,“ ütles Ferrari, kes on teinud karjääri väljapaistva vähiuurijana USA-s.
Ferrari sai enese sõnul teise võimaluse, kui von der Leyen palus temalt arvamust pandeemiaga võitlemise kohta. Ferrari koostas selle peale plaani, millesse von der Leyen samuti panustas.
„Fakt, et ma töötasin otse koos temaga, tekitas sisemise poliitilise äikesetormi,“ ütles Ferrari. „Ettepanek saadeti Euroopa Komisjoni administratsiooni erinevatesse kihtidesse, kus, ma usun, see kokkupõrkel purunes.“
Euroopa Komisjoni pressiesindaja ütles, et Covid-19 pandeemiaga tegeleb 50 käimas olevat ERC projekti ning teiste Euroopa Liidu tasemel teaduslike kriisimeetmete hulgas on 18 kiire uurimisel ja arendamisel oleva toote toetamine ning finantstoetus Saksa ettevõttele CureVac, mis töötab võimaliku vaktsiini kallal.
Euroopa Liidu ametnike sõnul ei nõustunud ERC teadusnõukogu teised liikmed professor Ferrari ideega keskenduda lühiajalisele pandeemiale reageerimisele, väites, et selleks on kohasemad teised Euroopa Liidu struktuurid.
Ferrari mõistis aga hukka „tervishoiupoliitika koordineerimise täieliku puudumise liikmesriikide vahel, korduva vastuseisu sidusatele finantstoetuse algatustele ja valdavad ühepoolsed piiride sulgemised“ Euroopa Liidus.
Euroopa Komisjoni nõusolekul jäi Ferrari USA Washingtoni ülikooli Seattle’is asuva farmaatsiakooli osaajaliseks professoriks. Nüüd kavatseb ta luua rahvusvahelise teadusuuringute algatuse Covid-19-ga võitlemiseks USA-st.
