Tšernobõli eritsoonis põlev radioaktiivne mets kergitab kiirgustaset
(2)
Tulekahjude läheduses on kiirgustase kasvanud üle mitme korra. Kui terve senise nädala puhus tuul Venemaa ja Valgevene maapiirkondade poole, siis reedel võttis see suuna Ukraina pealinnale Kiievile. Võimude sõnul on radiatsioonitase kolme miljoni elanikuga linnas siiski endiselt rahuldav, vahendab The New York Times.
Tugev tuul võib aidata põlengul jõuda tuumajaama rusudeni ja jäätmete koristamiseks kasutatud seadmeteni, ütles telefoniintervjuus piirkonda valvava asutuse tegevjuht Katerõna Pavlova. "Hetkel ei saa öelda, et tulekahju oleks kontrolli all," tõdes ta.
1986. aasta Tšernobõli katastroofi järel lõid ametivõimud tuumajaama ümbrusesse mitmekümne kilomeetri laiuse eritsooni, mis on tarastatud okastraataiaga. Juurdepääs on võimaldatud töötajatele, kes ala haldavad, ning turistidele, kellele korraldatakse sinna ekskursioone.
Aja jooksul on kiirgus settinud pinnasesse, kus selle poolestusaeg möödub enamasti kahjutult. Kuid sambla, puude ja muu taimestiku juured on absorbeerinud teatavat kiirgust, tuues selle pinnale ja levitades põlemisel suitsu kaudu radioaktiivseid osakesi.
Covid-19 leviku tõttu juba erimeetmeid rakendav Ukraina seisab nüüd silmitsi ka tulemölluga Tšernobõli tsooni post-apokalüptilises maastikus.
Tulekahjud puhkevad piirikonnas ikka, kuid põlengud, mis saavad jõudu kuivast pinnasest ja männimetsadest, on sel kevadel pärast sooja ja kuiva talve tunduvalt suuremad kui Tšernobõli eritsoonis tavaliselt.
Ukraina eritsoonide haldamise amet teatas laupäeval, et viimase nädala jooksul on tulekahjud süttinud enam kui 34 ruutkilomeetrisel alal. Tänaseks oli metsadesse lähetatud umbes 400 tuletõrjujat, 100 tuletõrjeautot ja mitu helikopterit.
Tuuma- ja kiirgusohutuse riikliku keskuse andmetel peaks saastunud suits jõudma Kiievisse sel nädalavahetusel. Tulekahjudest kaugele jõudvat suitsu peetakse kiirgustasemelt ohutuks - eeldatavalt on see umbes sajandik hädaolukorraks vajalikust tasemest.
Tuletõrjujad üritavad kaitsta Tšernobõlis asuvat elutähtsat infrastruktuuri, sh tehast ennast ja nn surnuaedu ehk algsest katastroofist mahajäetud, rohkelt saastunud veoautode ja roomiksõidukite parklaid, teatas eritsoonide haldamise ameti juht.
"Me oleme kogu öö töötanud, et luua tuumajaama ümber tõkkeid, kaitsmaks seda tule eest," ütles Pavlova.
Tulekahjude põhjust pole veel kindlaks tehtud. Ühe versiooni kohaselt puhkesid need pärast seda, kui põllumehed olid tahtlikult sütitanud tulekahjud läheduses asuvatel põldudel nende tüügastest puhastamiseks.
Üleüldine oht on tänapäeval minimaalne. Teadlaste sõnul on tsooni keskmine kiirgustase inimese tervisele umbes veerandi jagu nii ohtlik, kui see oli vahetult pärast tuumajaama plahvatust.
Radioaktiivsed elemendid lagunevad ennustatavate ajavahemike järel, mida nimetatakse poolestusajaks, mille kestvus võib tohutult varieeruda. Keskmine osakeste poolestusaeg Tšernobõlis on umbes 30 aastat.
Tulekahjudest tulenev peamine oht tuleneb väikeste radioaktiivsete osakeste sissehingamisest suitsu kaudu. Viimased paiskusid pärast plahvatust välja Tšernobõli reaktori lahtisest südamikust, ütles keskkonnakaitserühma Ecodiya õhusaaste ekspert Olena Miskun.
"Tuul võib koos tuhaga õhku tõsta kuumi osakesi ja puhuda need asustatud alade poole," ütles Miskun. Ühtlasi võivad radioaktiivsed osakesed maanduda aia- või põllusaadustele, mis jõuavad seejärel inimeste toidulauale.
"Meil on vedanud, et isolatsioonimeetmed kehtivad just nüüd," ütles ta. "Inimesed jäävad koroonaviiruse ohu tõttu koju, kõnnivad vähem ringi ja kannavad maske".
