Siseministeerium tahab anda mupole õiguse jõudu kasutada
„Eesmärk ei ole luua kohalikesse omavalitsustesse samasuguse suutlikkusega üksusi, nagu on Politsei- ja Piirivalveametis, või politseinikke nendega asendada – tähtis on, et korrakaitseametnikud muutuksid politseile oluliseks partneriks, kes saaksid neid maksimaalsel võimalikul viisil toetada,“ teatas siseminister Mart Helme Delfile.
„Turvatunde suuremaks tagamiseks on tarvis kaasata kogu korrakaitsevõimekust. Praegu on probleem selles, et kohalike omavalitsuste korrakaitseüksuste kaasamine on piiratud. Nad saavad küll inimesi korrale kutsuda, kuid korraldusele mitteallumisel ei ole neil võimalusi edasi tegutseda, kui isik ei ole koostöövalmis,“ märkis sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar.
„Kui praeguses eriolukorras nähakse suuri seltskondi kogunemas, ei ole korrakaitseametnikel õigust rahvast laiali ajada ning olukorra lahendamiseks tuleb kutsuda politsei, kuigi olukorrale saaks reageerida hoopis kohalik korrakaitseametnik. Seetõttu on esile tulnud vajadus laiendada korrakaitseametnike õigusi, keda politsei ülesannete täitmisesse lisanduvalt kaasata saaks,“ märkis asekantsler.
Mupole on varemgi suuremaid õigusi anda plaanitud, esimest korda tuli see jutuks juba 2017. aastal. Seni on valitsus plaanid tagasi lükanud.
Munitsipaalpolitsei jurist Veronika Ehrenbusch selgitas mõne aja eest, kui kava esimest korda jutuks tuli, Delfile eelnõu tausta. Ta tõi toona välja, et lisaks füüsilise jõu rakendamisele on suur osa eelnõust keskendunud ametnike koolitamiseks, et neile usaldatud relvasid kasutada.
Ta tõi näiteid, et kui turvamehed võivad pärast 66 tundi koolitust ning abipolitseinikud pärast 80 tundi koolitust rakendada füüsilist jõudu, siis eelnõu näeb ette mupo ametnikele kokku 160 tundi koolitustegevusi ning lisaks tasemeeksamit.
"Meil on sise- ja välistöödel kokku 88 ametnikku, kelles 55% on endised päästjad, politseinikud ning vanglatöötajad. Mul tekib küsimus, et kui riik on kulutanud nende väljaõppeks suuri summasid, siis miks arvatakse, et mupo töötajad ei saa oma tööülesannetega hakkama," sõnas Ehrenbusch.
Ta tõi välja, et mullu alustas politsei Tallinnas 24 600 väärteomenetlust, politsei samal ajal 44 000 väärteomenetlust, mis näitab seda kui suurt tööd mupo ametnikud teevad. Politsei peab mupo ametnikele appi tulema umbes veeranditel juhtudel.
See pole esimene kord, kui mupo endale volitusi juurde küsib, viimati tehti seda 2017. aastal, kuid siis ei jõudnud eelnõu siseministeeriumist kaugemale. Ehrenbusch näeb selles ühe võimaliku põhjusena seda, et toona puudus eelnõust plaan töötajate koolitamiseks.
