GRAAFIK | Tööriist, et tegelikku koroonahaigete hulka arvutada. Nakatunute arv ei kasva ega kahane, vaid püsib stabiilsena

Koroonastatistika kuvab haigete juurdekasvu, kuid inimesed saavad ju ka terveks. Ehkki seda, kui palju on Eestis tegelikult nakatunuid, saab öelda vaid hinnanguliselt, siis teadlaste hulgas on kasutusel taoline versioon.

Eile tuhat nelisada, täna kolmkümmend neli rohkem. Koroonaviirusega nakatunuid kirjeldatakse enamasti kas kuhjuvalt ehk hulgana, mis kunagi ei vähene või päevase juurdekasvuga. Haigus inimest aga igavesti ei paina ning on küsimus, et kui palju on nakatunuid reaalselt?

Seda on keeruline hinnata, kuna ametlikus statistikas loetakse tervenenuks vaid haiglast koju saadetud patsiente. Kõik need sajad eestlased, kes haiguse aga kodus läbi on põdenud ning seal terveks saanud, ametlikus statistikas ei kajastu.

Terviseameti rusikareegel on kaks nädalat. "Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist. Terveks tunnistamise eelduseks on, et inimene peab olema olnud vähemalt kaks päeva palavikuta ja vähemalt üks päev respiratoorsete sümptomiteta (eelkõige köha ja kurguvalu). Tervenemise ja seega ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst," kirjutab terviseameti koduleht.

See, kui paljud on terveks saanud, aitab ka hinnata reaalset nakatunute hulka. Graafikul on kõver saadud seega lahutades kahe nädala tagune nakatunute arv küsitud päevast ning tulemusest võetud maha ka lisaks hospitaliseeritute ja surnute arv.

Valitsust koroonakriisis nõustava teadusnõukogu liige professor Krista Fischer ütleb, et kasutab sarnast mudelit ka ise praeguste nakatunute hulga väljaselgitamiseks. Ta toob eraldi välja, et huvitav pilt koorub, kui tegelike haigestunute arv vanusegruppidesse jaotada ning saadab sellest ka pildi. Surnuid ja hospitaliseerituid ta oma graafikus maha ei lahuta. "See on nagunii selline jäme hinnang," ütleb ta.

Tallinna tehnikaülikooli teoreetilise ja statistilise füüsika professor Jaan Kalda sõnul on pakutud tegelike nakatunute mudel küll kasutatav, kuid tuleb ka arvestada, et kaks nädalat on pigem minimaalne tervenemise aeg ning Eestis võib olla ka suur osa registreerimata asümptomaatilisi viirusekandjaid. Samas, sõltumata sellest, kas haigeid on registreeritutest kaks või neli korda rohkem, on Kalda sõnul mõistlik eeldus, et samas proportsioonis on ka tervenenuid ning see graafikul kõvera liikumist oluliselt ei muuda.

Samas võib teadmata haigete hulk olla sõltuvuses tehtud testide arvust. "Varasemal perioodil, kui testiti vähe, võis avastamatute protsent olla üksjagu suurem kui praegu," selgitab Kalda.