Teadvustamaks raudteed kui kestlikku, innovatiivset ja kõige turvalisemat transpordivahendit inimeste igapäevaelus ning rõhutamaks selle positiivset mõju majandusele ja kliimale, soovitab Euroopa Komisjon nimetada järgmine ehk 2021. aasta Euroopa raudtee aastaks.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi sõnul on praegu esmatähtis igapäevase elurütmi võimalikult peatne taastumine, misjärel saame vaadata ka juba tuleviku transpordikorraldusse.

„Komisjoni soov rõhutada raudtee tähtsust sümboolse Euroopa raudtee aastana ilmestab kõige sobivamal moel raudtee põhiväärtusi – see ühendab riike ja rahvaid, on kõige keskkonnasõbralikum ja kasvu osas kestlikuim tänapäevane transpordiviis,” kommenteeris Tõnu Grünberg Euroopa Komisjoni algatust.

Märgilisi sündmusi, miks just 2021. aastal tähistada Euroopa raudtee aastat, on Grünbergi sõnul mitu ja need ulatuvad värskematest regulatiivsetest sammudest ajalooliste teetähisteni raudteetranspordi ajaloos meie mandril.

Ühelt poolt on 2021. aasta puhul tegemist esimese täisaastaga Euroopa neljanda raudteepaketi tingimusis, mille eesmärk on moodustada ühtne ja kõiki Euroopa riike hõlmav raudteevõrgustik ilma täiendavate tehniliste või bürokraatiast tingitud takistusteta näiteks ohutuse, märgistuse või tehniliste süsteemide osas.

„Kuid on ka mitmeid sümboolseid aastapäevi, mis ilmestavad raudtee ühendavat mõju Euroopas: möödub 175 aastat kõige esimesest raudteeühendusest kahe Euroopa pealinna ehk Brüsseli ja Pariisi vahel, 40 aastat esimeste TGV-kiirrongide liiniletulekust Prantsusmaal ning 30 aastat paljudele eestlastelegi Kesk-Euroopast tuttavate ICE-kiirrongide käikulaskmisest,” lausus Tõnu Grünberg. „See on miskit, mida ootame ka Eestis – et me saaks kiirete ja mugavate rongidega nii lõunanaabrite pealinnadesse kui ka edasi teistesse Euroopa riikidesse.”

Rail Baltic Estonia juhi sõnul loob Euroopa raudtee aasta sümboolne tähistamine ka Eestile võimaluse veelgi rõhutada ehitatava Rail Baltica kiire raudteeühenduse positiivset mõju Eestile, meie lõunanaabritele ja Euroopale laiemalt.

„Eesti-siseselt oleme juba mitu aastat näinud rongisõidu populaarsuse kasvu ja kindlasti kandub see edasi ka Rail Baltica rongiliinile – kolm inimest neljast tahaks kiire raudteega sõita Riiga, Varssavisse ja Berliini,” märkis ta. „Samavõrra oluline on tulevikku vaadates eesmärk viia nii reisi- kui ka kaubavedu võimalikult suurel määral üle raudteele – roheleppe eesmärk on suunata 75 protsenti praegusest maanteeveost raudteele ja Euroopa-sisestele veeteedele.”

Komisjoni ettepaneku 2021. aasta nimetamiseks Euroopa raudtee aastaks peavad enne jõustumist kinnitama Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu nõukogu. Vaata lähemalt Komisjoni ettepaneku kohta siit.

Jaga
Kommentaarid