Riigikogu võttis kobarseaduse vastu: välismaalased, kes ei tööta põllumajanduses, peavad töölepingu lõppedes Eestist lahkuma
Kokku ligi 50 huvirühmalt, sealhulgas õiguskantslerilt, inimõiguste keskuselt ja tööandjate keskliidult kriitikat saanud eelnõu võeti täna riigikogu enamuse toetusega vastu. Seadus hakkab kehtima Riigi Teatajas avaldamisele järgmisel päeval juhul, kui president on selle välja kuulutanud.
Eelnõu ühe punktina muudeti välismaalaste seadust, mille järgi võib nüüdsest tunnistada välismaalase viisa kehtetuks ja lõpetada tema riigis viibimise aeg ennetähtaegselt, kui tööleping või tegevus, mille puhul võib eeldada varalise hüve saamist, “lõpeb või on lõppenud”.
Põllumajanduses töötavatele välismaalastele kehtib erand: need välismaalased, kelle lühiajalise töötamise aeg hakkab läbi saama, võivad Eestis töötada 31. juulini ja Eestis viibida 31. augustini, kui politsei neile selleks loa annab. Kuid see kehtib vaid neile välismaalastele, kes viibisid Eestis 17. märtsi 2020. aasta seisuga.
"Pärast käesoleva aasta 31. juulit on võõrtöölisel aega kuni 31. augustini 2020, et korraldada oma Eestist lahkumine," seisab siseministeeriumi pressiteates.
Eestist peavad töö kaotades lahkuma ka need välismaalased, kellel on pikaajaline viisa. Uue seaduse järgi tühistatakse pikaajaline viisa, kui välismaalase tööleping on lõppenud.
Seadusemuudatus ei puuduta neid välismaalasi, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.
Reformierakonna fraktsioon leidis, et välismaalaste välja saatmist ja töötamist piiravad punktid tuleks eelnõust välja jätta, sest need riivavad ülemäära demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. “Välismaalase töösuhte lõppemine pikaajalise viisa olemasolu korral ei peaks olema alus viisa kehtetuks tunnistamisele,” seisis erakonna muudatusettepanekus, mis aga riigikogu enamuse toetust ei leidnud.
Reformierakondlane ja õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles Delfile, et välismaalasi puudutav seadusemuudatus on ksenofoobne ning kahjustab pikaajalisi majandushuvisid, sest pikas perspektiivis on Eesti väheneva tööjõuarvuga riik ja kindlasti tuleks kaasata tööjõudu välismaalt, kui tahta, et majandus areneks.
“Üllatus on ka see, et põllumajandushooaeg lõppeb 31. juulil,” märkis Kivimägi. “Selle vastu on kõik töösturid, tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda, ettevõtjad. Neid ei kuulata asjades, milles nad on teadlikumad kui poliitikud. See ei ole demokraatlikule ja tsiviliseeritud riigile kohane. See lööb hiljem väga valusalt tagasi meile.”
Küsimusele, kas president võib jätta seaduse välja kuulutamata, vastas Kivimägi, et teoreetiline võimalus on olemas. “On argumente, mida kaaluda,” ütles ta. “Kindlasti mõtleb president sellele samale välismaalaste ja tööjõu teemale, aga tõenäoliselt kuulutab ta seaduse välja.”
Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas väitis riigikogule esitatud arvamuses, et seadus ei tohiks takistada nende välismaalaste töötamist Eestis, kes täidavad ametikohti, kuhu kohapealt ei ole võimalik sobivaid töötajaid leida. “Tööandjate keskliit on seisukohal, et pikaajalisena võib see otsus hakata majandusarengu ja heaolu kasvu väljavaateid piirama, sest juba praegu on paiguti oskustöölistest puudus.”
Välismaalasi võib ilma põhjenduseta kinni pidada
Lisaks jõustub seadusemuudatus, mis lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada ilma põhjendava osata, kui kohtule on esitatud “erakordselt suur hulk rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise taotlusi”. Toomas Kivimägi ütleb aga, et tegelikult ei ole Eestis sadu ja tuhandeid selliseid juhtumeid, mistõttu kohtud oleksid väga hõivatud. “Siin on vastuolu,” märkis ta.
Eelnõu seletuskiri põhjendab: juba 500 välismaalase kinnipidamise loa taotluse läbivaatamine on halduskohtu jaoks liiga suur koormus.
Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti Pagulasabi hinnangul tähendab seadusemuudatus sisuliselt massilise kinnipidamise lubamist ilma kohtuliku põhjendatud loata täpselt määratlemata olukordades, kui taotluste arv on suur. Nende hinnangul puudub ka kinnipidamist õigustav põgenemisoht, kuna teise riiki lahkumine on praktiliselt võimatu. Lisaks viitavad nad oma muudatusettepanekus, et välismaalaste kinnipidamise lihtsustamine töötab epideemia piiramisele vastu.
Riigikogu liige, keskerakondlane Oudekki Loone kirjutas muudatusettepanekus, et praegune eelnõu sõnastus võimaldab välismaalasi, kes on tulnud Eestisse tööle, saata üleöö riigist välja, kui nad kaotavad töö. "Selline olukord paneb välismaalastest töötajad oluliselt nõrgemasse positsiooni tööläbirääkimistel võrreldes kohalike töötajatega ja võimaldab neile pakkuda halvemaid töötingimusi ja töötasu," selgitas ta. "See kahjustab kõigi Eesti töötajate huve ning vähendab koroonakriisis töötuks jäänud kohalikel töösaamise tõenäosust.”
Loone tõi välja, et eelnõu praegune sõnastus suurendab ka korruptsiooniohtu, kuna ei ole sõnastatud üldse mingisugust tähtaega, mille jooksul peab viibimisaja kehtetuks tunnistama, mistõttu jääb see puhtalt ametniku otsustada. “Seesugune õiguslik määramatus tekitab väga soodsa pinnase korruptiivseks käitumiseks, mida seadusandja peaks kindlasti vältima,” kirjutas Loone muudatusettepanekus.
Abipolitseinikud saavad eriolukorra ajal volituse kontrollida isiku samasust ja võimaluse kasutada erivahendeid ohtliku sõiduki sundpeatamiseks. Abipolitseinik võib kasutada käeraudu, sidumisvahendit, tehnilist tõket ja sõiduki sundpeatamise vahendit.
Enamik muudatusettepanekuid jäeti arvestamata ning eelnõu võeti täna riigikogu enamuse toetusega vastu. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid hääletasid kobarseaduse vastu, koalitsioonierakonnad hääletasid poolt. Seadus hakkab kehtima Riigi Teatajas avaldamisele järgmisel päeval juhul, kui president on selle välja kuulutanud.
