Eesti langes ajakirjandusvabaduse indeksis kolm kohta kolmel põhjusel
Organisatsioon toob languse põhjuseid välja kolm: EKRE sõnalised rünnakud ajakirjanike suunal, Postimehe omaniku mõju ja Sputniku Tallinna kontori sulgemine.
RSF kirjutab, et EKRE sõnalised rünnakud olid nii tugevad, et president otsustas sekkuda, viidates sellega ilmselt päevale, mil president kandis riigikogus dressipluusi kirjaga “Sõna on vaba”, kui uue valitsuse ministrid andsid ametivande.
Teise põhjusena märgiti Postimehe omaniku Margus Linnamäe sekkumist ajakirjanike töösse ning ajalehe kasutamist konservatiivse maailmavaate propageerimiseks ja oma teiste äride reklaamimiseks. RSF kirjutab, et sel põhjusel lahkus suur osa uurivast toimetusest ja arvamustoimetuse ajakirjanikest ning väikses Eesti riigis hakati laialdaselt arutlema pressivabaduse üle olukorras, kus meediaettevõtteid on vähe ja need on koondunud üksikute inimeste kätte.
Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar ei ole Piirideta Reporterite hinnanguga nõus. “Selle aja jooksul, mis ma Postimehes olen tegutsenud, ei ole ma omaniku sekkumist näinud,” põhjendas jaanuaris Postimehe peatoimetaja kohale asunud Raudsaar ja lisas, et lõpliku hinnangu annab lugeja ja lugejaid on Postimehel piisavalt. Raudsaar ei ole hinnanguga nõus ka sel põhjusel, et tema sõnul on ajakirjandusvabaduse indeksit mõõtev metodoloogia väga hämar.
Raudsaar tõi välja ka selle, et eelmise aasta lõpus avaldas Piirideta Reporterid ühe kirjatüki, kus oli Postimehe kohta valefakte. “Selle põhjal kirjutas toimetuse kolleegium omapoolse vastuse, aga minule teadaolevalt ei ole organisatsioon seda avaldanud,” märkis ta. Postimehe peatoimetaja viitas sellega jaanuaris ilmunud kirjutisele, kus seisab, et Postimehe ajakirjanikud on olnud surve all, et kirjutada lugusid, mis on Postimehe omaniku Margus Linnamäe teiste äride huvides. Postimehe vastulauset saab lugeda siit.
Endine Postimehe vastutav väljaandja Merili Nikkolo ütles, et Eesti langemine ajakirjandusvabaduse indeksis ei tulnud üllatusena. “Piirideta Reporterid on Postimehe teemasid üsna kriitiliselt ja korduvalt kajastanud, mistõttu võis arvata, et kui tabel välja tuleb, siis võtavad nad Eesti kohta madalamaks,” selgitas ta.
Detsembri lõpus Postimehest lahkunud Nikkolo sõnul ei pruugi ajalehe omaniku mõju väljenduda otse teemade keelamises või ette andmises, vaid mõju võib olla kaudne, kuid seda oskavad Nikkolo sõnul paremini kommenteerida ajakirjanikud või omanik ise. “Omanikul on muidugi õigus oma väljaande kohta sõna võtta ja sõnastada ootuseid. Loomulikult arutas omanik Postimehe juhtkonnaga väljaande teemade ja suundade üle ning tal oli kindlasti oma nägemus, mis ei pruukinud alati juhtkonnaga ühitada.” Ta lisas veel, et Piirideta Reporterid võiksid täpsemalt selgitada, millele tuginedes annavad nad hinnangu, et omanik on sekkunud ajakirjanike töösse.
Kolmanda põhjusena toob RSF Eesti meediavabaduse langust kirjeldades välja selle, et 2019. aasta lõpus sundis Eesti Kremli-meelset Sputniku uudisteorganisatsiooni uksi kinni panema. Eesti õigustas otsust sellega, et Sputniku asutanud Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov kuulub Euroopa Liidu personaalsete sanktsioonide nimekirja, kuna tal oli keskne roll Ukraina ründamist ehk Krimmi annekteerimist 2014. aastal ning Vene Föderatsiooni sõjalist tegevust Ida- ja Kagu-Ukrainas toetavas Vene Föderatsiooni propagandas.
Skandinaavia riigid on maailma pressivabaduse indeksis Eestist eespool. Läti ja Leedu ning ka Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid on tabelis madalamal kohal.
