Lasteaia lõpupidusid Tallinnas sellel kevadel ei toimu
Kui keskmiselt on Tallinnas üle 21 000 lasteaia lapse, kellest regulaarselt käib lasteaias 15 000-16 000, siis eriolukorra kolmandal päeval kukkus see arv 1200 lapseni. Tallinna haridusameti juht Andres Pajula rääkis, et kui eriolukorra alguses, kahel esimesel päeval, käis lapsi lasteaedades kokku 3500-4000, siis kolmandal päeval kukkus see number 1200-ni. “Alates 6. aprillist hakkas laste arv 80-100 võrra kasvama, kõikumine kestis eelmise nädala kolmapäevani ning eilseks oli lasteaedes olnud laste arv tõusnud 2100 lapseni,” rääkis Pajula tendentsist.
Pajula sõnul on kogu kriisi ajal olnud üle kogu Tallinna avatud umbes 300 rühma. “Võtsime kohe seisukoha, et lasteaedu me ei sulge. Oleme vanematele algusest peale rõhutanud, et lasteaia teenus on ja peab olema tagatud. Lapsed, kes lasteaeda toodi, vaadeldi üle nii visuaaselt kui mõõdeti ka termomeetriga. Vanemad andsid lapsed üle õuealal, ruumidesse sisse ei lubanud me kedagi,” kirjeldas Pajula.
Pajula sõnul ongi hea, kui eriolukorra ajal on lapsi rühmas vähem - mõnes rühmas on korraga kohal 2-3 last, mõnes 5-6. “Laps pidi saama tulla oma lasteaeda. Sellesse, kus ta on harjunud käima. Pole mõtet tekitada lapsele täiendavat stressi ja viia ta nö valvelasteaeda,” selgitas Pajula linna hariduspoliitilisi otsuseid. Pajula lisas, et suvised lasteaedade kokkupanekud tavaajal on näidanud, et nö võõrasse lasteaeda vanemad oma last pigem ei too.
“Seega, püüdsime kõigis lasteaedades teenuse tagada.Õpetajad on tööl vahetustega ning asju on lihtne korraldada,” märkis Pajula.
Lisaks pakkus Tallinn eesliinitöötajatele võimaluse oma laps ka 24/7 ehk ööpäeva rühma tuua. “Alguses neid ülemäära palju polnud aga täna on juhtumeid, kus ööpäevateenust vajatakse ning kolmes lasteaias on see ka tagatud,” rääkis Pajula. “Oleme püüdnud korraldada seda neis lasteaedades, kus laps on harjunud käima, et tal ei tekiks täiendavat stressi ja hirmu ka öösel kodust ära olemise pärast.”
On selge, et 2+2 reeglit on lasteaedades muidugi võimatu tagada. Eeldatakse ja see on esmatähtis, et lapsed, kes rühma tuuakse on terved. Nagu eespool ka mainisime, siis vanemaid siseruumidesse ei lastud ning lapsed kraaditi. “Lasteaias ei saa lastega hoida kahe meetrist vahet. Nad ju mängivad. Aga nad tahavad ka hellust - paid või sülle. Oluline on, et terve on nii laps kui õpetaja ja seda on meie lapsed ja õpetajad siiani ka olnud,” kinnitas Pajula.
Ühelgi Tallinna lasteaia lapsel pole koroonaviiruse kahtlust olnud. “Kokkulepe oli, et kui haige laps avastatakse, läheb rühm ja vajadusel kogu lasteaed kinni. Aga meie lapsed on terved olnud,” viitas Pajula. Ta lisas, et küll oli paar A-gripi juhtumit ning rühm tuli sulgeda.
Laste lasteaedadesse tagasi tulekuga on haridusamet lasteaia juhtidega ka praegu arutamas, millised need reeglid edaspidi võiksid olla, kui lasteaedade täituvus saab olema juba 5000-6000 last. “Kindlasti peab lapsi rühmas vähem olema aga arutelud veel käivad, kuidas,” märkis Pajula. “Aga meie sõnum on endiselt üks: Tallinn pole lasteaedu sulgenud ning kunagi eristanud seda, keda tohib lasteaeda tuua ja keda mitte. Kõigil lastevanematel on see võimalus. Peaaasi, et laps on terve,” ütles Pajula.
Küll on Pajula sõnul aga selge, et lasteadeade lõpupidusid sellel kevadel ei toimu. Reeglina algavad need mai keskel ja kestavad riburadapidi mai lõpuni, see on aga veel eriolukorra aeg. “Pole lihtsalt mõistlik. Ja lasteaia lõpetajate jaoks on see kindlasti ka kordi väiksem probleem kui gümnasistidele. 30 aastat hiljem me lasteaia lõpetamist ehk niivõrd ei mäleta, küll aga gümnaasiumi lõpetamist” viitas Pajula. “Seega, palju ebamugavusi, kuid tervis on tähtsam.”
Pajula viitas ka, et paljud lasteaia õpetajad kuuluvad vanuse poolest riskirühma ning nad poleks nõus suure massikogunemisega. “Kui see aeg on läbi, siis saavad ju rühmad näiteks augusti lõpus koguneda lasteaia õuel. Lapsed saavad mängida ja rääkida, kes kuhu kooli läks,” võttis Pajula teema positiivse noodiga kokku.
