Soojad ilmad, ent raagus oksad. Millal ikkagi saabub kevad?

Kuigi õues on ilm juba täitsa kevade moodi, pole loodus inimese tujude ja tunnetega kaasa tulnud. Paljud puud ja põõsad on veel lehtedeta, mõnel ärkajal alles paistavad pungad. Millal kevad tuleb?

Taimeteadlaste sõnul on looduses kõik nii, nagu olema peabki.„Tegelikult pole midagi lahti ja kōik on plaanipärane, jüripäev ju alles,” kommenteerib Räpina aianduskooli õppemajandu juht Urmas Roht. Et talv vahele jäi, ei tähenda ta sõnul veel seda, et kevad peaks kohe otsa tulema. „Fenoloogiline kevad algab ikka enamasti samal ajal, aprilli lōpul-mai algul. Nii, et oodake veidi veel,” julgustab ta.

Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets sõnab, et praegune aprillis on valdavalt olnud vilu ilm, viis kuni kümme kraadi, ja see on ka looduse tärkamist tagasi hoidnud. „Aga nagu soojemaks läheb, nii ka hakkab suurem pungade puhkemine peale,” lisab ta. Niinemets loetleb, et toomingatel on pungad juba puhkenud, samuti ka leedril, magesõstral, vaarikal. Kask ja haab peaks samuti õige pea lehtima ning rõngassoonelised puud, näiteks saar ja tamm, saavad lehed teinekord isegi juuni alguses. „Nad peavad uue puidurõnga kasvatama, kuna suured juhtsooned lähevad talvel õhku täis,” selgitab Niinemets.

Suur osa puudest ja põõsastest peavadki hiljem rohelusse õhkuma. „Maikuu – lehekuu. Enamik puid – haab, tamm – lähevad igal juhul mais lehte,” sõnab Tallinna botaanikaaia metoodik Urmas Laansoo. Näiteks saar ja tamm levivad üldiselt Eestist soojemates vööndites. Laansoo nendib, et kui tamm on kohane Lõuna-Euroopale, siis saar levib koguni Põhja-Aafrikaski.

„Taimed on väga targad,” põhjendab Laansoo seda evolutsioonis välja arenenud käitumisega. Kui inimene läheb esimese soojaga kohe õhemate pealiskatetega sooja nautima, siis puud ja põõsad on ettevaatlikumad. Kevade temperatuur on muutlik ja puud teavad sellega arvestada. „Loodus ei lähe kohe hulluks,” meenutab Laansoo, et mullu oli korraks aprillis ka 27 kraadi sooja, kuid puud olid veel raagus. Ja õigesti tegid, kuna mais tuli ka kohe külm ilm peale.

Lisaks toob Laansoo teisigi näiteid, kuidas loodus kevadel tegutseb. Päikese liikumise järgi saavad taimed signaali, et läheb soojemaks, valgust on rohkem ja aeg on mahlad liikuma panna. Mõnel taimel on puhkemisel lehed üldse punased nagu sügisel. „See ongi signaal, et ära tule närima, mu lehed hakkavad kolletuma. Taim püüab end värviga kaitsta,” ütleb Laansoo.

Võiks ju öelda, et loodus on lõõtsana ärganud. Kuigi jahe aprill on mõne taime rohelusse õhkumise lükanud pisut kaugemale kevadesse, siis Laansoo hinnangul on tänavune soe ja lumeta talv looduse esimesed kevadekuulutajad isegi pigem vara äratanud. Lepp ja sarapuu õitsesid jaanuaris.

„Tõin 7. märtsil sinilille koju vaasi. Muidu leiab sinilille ikka aprilli alguses,” ütleb Laansoo. Oma elu jooksul ta sellist talve ei mäleta. Lähim, millega tänavust sooja talve võrrelda, on 2005. aasta jaanuar. „Kuid siis tuli miinus kakskümmend kohe peale,” meenutab Laansoo, et toonane lumeta ja niiske pakane tegi murule, pojengile, iirisele ja sarapuule ka ülejäänud aastaks kahju.

Probleeme hilisest kevadest ja soojast talvest loodusele aga tekkima ei peaks. Tartu ülikooli maateaduste ja ökoloogia professor Arne Sellin tõdeb, et taoline ilm on üsna tavaline ja Eesti loodus on sellega kohanenud. „ Viljapuude saaki see küll ei mõjuta. Seda mõjutavad rohkem õitsemisaegsed öökülmad,” selgitab ta ning lisab: „Tolmeldajate tegevust takistavad halvad ilmad ja suure tõenöosusega on pehme või lausa olematu talve järel aias rohkem kahjureid.”