GRAAFIKUD | Tulevikuprognoos: kui piirangud kehtiks edasi, oleks jaanipäeval haiglas vaid mõni üksik nakatunu

Statistik Krista Fischer ja füüsik Mario Kadastik tutvustasid täna värskeid koroonaviiruse leviku tulevikuprognoose, mis on tehtud praegu kehtivate piirangute ja haiglaandmete põhjal.

Värskeid andmeid tutvustades ütles Fischer, et Eesti nakatumiskordaja on praegu 0,7-0,75 ehk 10 inimest nakatavad umbes 7 inimest ja need omakorda 4-5 inimest. Hiljem täpsustas ta, et tegelikult võib see jääda 0.8 juurde, sest tagantjärele tuleb positiivseid juhte juurde, mis praegustes andmetes veel ei kajastu. Fischer tõdes, et nakatumiskordaja on langenud praegu kehtivate piirangute tõttu, mille põhjal on koostatud ka uued graafikud.

Fischer ja Kadastik tegelevad ka niisuguste graafikute loomisega, mis püüavad modelleerida neid olukordi, mis tekivad erinevate piirangute leevendamisel, kuid need ei ole veel valmisjärgus ega kuigi täpsed. “Selleks on rohkem infot vaja, nagu kui palju hakkab lähikontakte piirangute leevendamisel juurde tulema,” märkis Fischer ja lisas, et nad vaatavad siinkohal maailma andmeid ja kasutavad võib-olla ka sotsiaalteadlaste abi.

Praegu aga selle kohta infot ei avaldata. “See on ainult valitsuse siseinfoks,” ütles Fischer. “Need on töös, aga veel ei jaga.”

Graafikutelt on näha, et kui nakatumiskordaja oleks jätkuvalt 0.8, siis läheneb haiglasolijate arv juuni alguseks nullini. Mõned üksikud nakatunud võivad veel jaanipäeva ajal haiglaravi vajada. Kuid seda vaid juhul, kui praegused piirangud kehtivad. “Kui piiranguid leevendada, siis kohe tekib siit-sealt mingi nakatumine jälle,” tõdes Fischer.

Seda, kuidas mingite piirangute lõdvendamine kõverat mõjutada võib, Fischer ilma andmeteta prognoosida ei oska. “Kui see info tuleks sotsiaalteadlastelt, kui palju mingi piirangu lõdvendamine lähikontakte suurendab, saaksin mina matemaatikuna edasi arvutada,” selgitas ta. “Samas see küsimärk on seal juures, kui palju millistes soo- ja vanusegruppides hakkab lähikontakte juurde tekkima. Ja siis on eraldi küsimus, kui palju suudetakse seda kontrolli all hoida sellega, et inimestel soovitatakse kanda maske ja hoida distantsi.”

Fischeri sõnul saab modelleerida olukordi, mille sisendparameetrid on teada, aga niisuguse detailsusega andmeid, mis ütleks, kui palju koroonaviirus nakkab poes või spordiklubis, maailmas ei ole.

Spordiklubide avamine viiks kõvera ülespoole

Peale plaanilise ravi ja haridussüsteemi osalise avamise plaanib valitsus kõigepealt avada kaubanduskeskused: poed, toitlustuskohad. Kuid miks mitte kinod ja teatrid?

“Pikaajaline kontakt mõjutab,” märkis Fischer. “Kaubanduskeskustes lähed korraks lähemale inimesele, aga kinos ja teatris istud samas ruumis 2-3 tundi.”

Valitsus plaanib vaikselt ka spordiklubisid avada, Fischer usub, et see tõstaks nakatumiskordajat, sest lähedane kontakt on tavapärane, eriti siseruumides.

Jüri Ratas ütles tänasel pressikonverentsil, et ürituste korraldamisel võivad saada reaalsuseks osalejate piirangud nagu 15, 30 või 500 inimest, sõltuvalt üritusest. Fischer kommenteeris, et kui 30 inimest on tihedalt koos ja sealhulgas on üks nakatunu, siis paratamatult tekiks nakkuskolle. Samas võib niisuguseid üritusi korraldada piirkonnas, kus on teada, et nakatumisi ei ole.

Valitsuse koostatud dokumendist, mis kajastab COVID-19 levikust tingitud olukorrast väljumise strateegiat, on kirjas, et kui 15. mail haridussüsteem osaliselt avada, kasvab nakkuse oht mõõdukal kuni suurel määral. "Õpetajad, õpilased ja lapsevanemad moodustavad vähemalt 50% kogu Eesti rahvastikust. Samuti on kontaktide arv sage ning kestab pikka aega,” seisab dokumendis. Fischer kommenteeris, et selles küsimuses on erinevaid arvamusi. “Me oleme ka mõelnud, mis siis saab, aga väga palju see nakatumine tõusta ei saa,” ütles ta. “Mujal maailmas otsustatakse, et algkoolid ja lasteaiad on lahti, sest väikeste laste kaudu pole levikut täheldatud.”