Ungaris suurendab Orbán koroonakriisi varjus oma võimu ja tema lähikond rikastub, tsensuur on nagu Hiinas

Ungari peaminister Viktor Orbán on koroonakriisi varjus tugevamini oma haardesse võtnud ka riigi majanduse, kirjutab Suomen Kuvalehti.

Orbán on valitsenud Ungarit dekreetide abil alates 30. märtsist. Parlamendi valitsusele antud erivolitustel ei ole selget lõpptähtaega.

Helsingis Aleksanteri Instituudi koordineeritud Ida-Euroopa uurimisüksust juhtiv vanemteadur Katalin Miklóssy ütles, et majanduse struktuuri ja omandisuhete ümberjagamine on Ungaris kestnud juba aastaid.

„Kõigepealt on teatud ettevõtted riigistatud ja siis müüdud uuesti oma toetajatele. Nüüd kiirendavad erivolitused seda protsessi ja lihtsustavad seda ka börsiettevõtete osas,” ütles Miklóssy.

Esimene Ungari valitsuse kätte sattunud börsiettevõte on Ida-Ungaris Debrecenis tegutsev pakenditootja Kartonpack Dobozipari. Orbáni valitsus kandis selle riigi toimimise seisukohalt „strateegiliselt tähtsate ettevõtete” nimekirja, vabastas juhtkonna ja võttis ettevõtte oma kontrolli alla 17. aprillil.

Strateegiliselt tähtsate ettevõtete nimekirjas on kokku üle saja ettevõtte, peamiselt energia- ja toiduga varustamise ettevõtted. Kaitseministeeriumi nimetatud töögrupp on alates 19. märtsist nende ettevõtete tegevust kontrollinud.

Kartonpack Dobozipari toodab pakendeid muu hulgas ravimistööstusele. Ungari opositsiooni sõnul on börsiettevõte praktiliselt riigistatud.

„Võimuerakond võtab kõhklemata, mida tal vaja on, ega ürita isegi seda salata,” ütles Demokraatliku Koalitsiooni parlamendiliige Zoltán Varga. „Vaevalt oleks selline asi võimalik normaalses tsivilisatsioonis või demokraatias.”

Miklóssy sõnul on majanduse koondamine oma lähikonnale üks tähtis tegur, mille abil Orbáni juhitud võimuerakond Fidesz toetust säilitab ja isegi kasvatab.

Fideszi ja selle kristliku abierakonna toetus on aprillikuise küsitluse järgi kokku 55% ja on alates jaanuarist 5% tõusnud.

Ettevõtluse oma kontrolli alla koondamise võib-olla räigeim näide on valitsusele lähedane meediaimpeerium, mis on pandud Orbáni valitsusele kiitust laulma.

Seda on üles ehitatud vaikselt ja päevavalgele ilmus see 2018. aasta lõpus. Siis kinkisid ja loovutasid erameediamajad tasuta üle 400 ajalehe, portaali ning tele- ja raadiokanali suvel asutatud Kesk-Euroopa Ajakirjandus- ja Meediafondile (Közép-Európai Sajtó és Média Alapítvány – KESMA).

KESMA juhtkonnas istuvad Orbáni usaldusalused. Fondi alluvuses tegutsev Mediaworks kasvab endiselt ja selle omanduses on juba ligi 500 teabevahendit.

Mediaworksi taustal on miljardär Lőrinc Mészáros, kes on Orbáni lapsepõlvesõber. Ta on tõusnud Orbáni valitsemisajal tavalisest gaasimontöörist Ungari rikkaimate inimeste hulka.

Mediaworks on Mészárosi kontrolli all oleva kontserni Opus Globali tütarfirma. Bloombergi teatel on Opus Globali aktsia kurss tõusnud 57% pärast seda, kui Ungari parlament andis Orbánile volitused valitseda riiki dekreetidega.

Budapesti börsil on märkimisväärselt tõusnud ka kahe teise Orbáni lähikondsete omanduses oleva ettevõtte, kinnisvarakontserni Appeninni ja tehnoloogiakontserni 4iG kursid.

„Kõik kolm on tugevalt sõltuvad riigilt saadavatest lepingutest,” märgib Bloomberg.

Mészárosi Opus Global osaleb Budapesti ja Belgradi vahelise raudtee ehitamisel, mis maksab 2,3 miljardit eurot. Projekti finantseeritakse osaliselt Hiinast ja see on praegu suurim ehitusprojekt Ungaris. Pärast erivolituste saamist esitles Orbán seadust, mille järgi salastatakse informatsioon raudteeprojekti kohta kümneks aastaks.

Ungari on struktuurilt tütarettevõttemajandus, juhtis Miklóssy tähelepanu.

„Ungari majandus on 60-protsendiliselt sõltuv välismaistest tegijatest ja nende kodumaistest alltöövõtjatest. Nüüd üritab valitsus kindlustada, et ettevõtted jäävad alles ja töökohad säilivad Ungaris hoolimata koroonakriisist,” ütles Miklóssy.

Uusim abinõu on erimajanduspiirkonnad, mille asutamist puudutavat seadust esitles valitsus 17. aprillil. Esimene erimajanduspiirkond tuleb Põhja-Ungaris asuvasse Gödi, kus asub 1600 inimesele tööd andev Samsungi akutehas.

Samsungi eesmärk on laiendada tehast nii, et seal saaks tööd 4300 inimest. Kohalikud on olnud sellele vastu, kartes keskkonnamõjusid.

Göd on üks Ungari opositsioonilistest linnadest ja ettevõttemaksud moodustavad kolmandiku selle eelarvest. Uus seadus võtaks need ettevõttemaksud linnalt ära ja annaks maksustamisõiguse komitaadi (maakonna) valitsusele. 2019. aasta oktoobris peetud kohalikel valimistel võitis opositsioon mitmetes linnades, aga kõik 19 komitaadi valitsust jäid Fideszi kätte.

„Meie jaoks on see surmaotsus,” kirjutas Gödi linnapea Csaba Balogh Facebookis.

Ka Miklóssy peab erimajanduspiirkondi puudutavat seadusandlust suureks löögiks Gödi-sugustele linnadele, millelt valitsus võttis juba varem ära õiguse koguda sõidukimaksu.

„Valitsus väidab, et opositsiooni linnapead ei suuda kriisis tegutseda ehk see on suurepärane viis õhutada inimeste meelsust opositsiooni vastu,” ütles Miklóssy.

Koroonakriisi varjus on Orbán tugevdanud kontrolli ka riigi tähtsamate haiglate üle, mida juhivad nüüd sõjaväelased.

„Haiglate juhid või ravipersonal ei ole ka seni saanud ilma kontrollita oma arvamust avaldada. Nüüd on kogu epideemiaga tegelemise vastane kriitika täielikult tõkestatud,” ütles Miklóssy.

Ametlikel andmetel on Ungaris tänase seisuga ligi 2400 koroonaviirusega nakatumise juhtumit, mis on elanikkonna suuruse suhtes üks väiksemaid arve Euroopas. Surnud on 250 inimest, mis on aga üks piirkonna suhteliselt suuremaid arve. Nakatunutest 10,5% on surnud.

Koroonateste tehakse vähe ja seetõttu kahtlustatakse, et nakatunuid on kümme korda rohkem.

Orbáni valitsus on teatanud, et loodab parimat, aga valmistub halvimaks. Koroonapatsientide jaoks on kästud tühjendada üle 60% voodikohtadest ehk umbes 36 000.

„Usaldusväärseid andmeid epideemia kulu, haiglate vajaduste või viirusesse surnute kohta ei ole enam saada,” ütles Miklóssy. „Informatsiooni tsenseeritakse samamoodi nagu Hiinas.”