Õlivärvid asendatud kohviga: kuidas toimib praktiline kutseharidus ajal, mil kõik on liikunud veebiavarusse?
Oma valdkonna õppetöö kolimisest arvutiekraanile jagavad Delfile sisevaadet Tartu Kunstikooli õppejuht Roosi Nemliher ning sama õppeasutuse teise kursuse õpilane Heiko Paju.
Kuidas siis lugu on? Kas kutseõppeasutused raputavad meeleheites pead ja ootavad kannatamatult, nägu vihast punane, eriolukorra lõppu?
Tundub, et mitte.
Roosi Nemliheri sõnutsi on Eesti kutsekoolid harjunud oma iseseisvuses vastavalt tööturu vajadustele painduma ning usub kindlameelselt, et õppeasutused saavad tänases situatsioonis sirgeseljaliselt hakkama.
Siiski tuli tal märkida, et mitte kõik juhtumid ei pruugi olla sama mõõdupuuga löödud.
"Eks igal koolil on oma mured ja rõõmud, sest kutsekoolid õpetavad erialasid raamatupidajatest 3D kunstnik-kujundajateni," märkis Tartu Kunstikooli õppejuht. Põhirõhk on Nemliheri sõnul hetkel sellel, et 40-nädalane õppeaasta ei veniks liiga pikaks.
Õppetöö spetsiifika küsimus
Kuigi osad õppekavad - näiteks kujundusgraafika või 3D-modelleerimine - on arvutipõhised ning seetõttu hõlpsasti virtuaalselt läbiviidavad, kerkib säärastel erialadel esile õppevahendite problemaatika: õpilastel ei pruugi olla varnast võtta erialaspetsiifilisi vahendeid, mille maksumus võib olla kaugel taskukohasest.
Seetõttu on kunstikoolil tulnud organiseerida sülearvutite kojulaenutus. Abi on saadud ka algatusest "Igale koolilapsele arvuti!". Kallid programmid, mis on kooliarvutites olemas, ent tavakasutajale hinnamüüri taha peidetud, on eriolukorra raames tehtud Adobe'i poolt kuu lõpuni vabalt kättesaadavaks. Nemliheri sõnul on see suureks abiks.
Et distantsõpe edeneks sujuvamalt, otsustati Tartu Kunstikooli kollektiivis tegutseda läbi G Suite'i rakenduste: Google Classroom, Google Meet ja Google Calendar. Nemliher märkis lisaks, et loenguid otsustati salvestada: "See annab võimaluse osaleda tunnis endale sobival ajal ka neile õppijatele, kel on kodus näiteks 4 last ja 1 arvuti."
Häda on käes aga riigieksamite problemaatikaga - see puudutab ka Tartu Kunstikooli õpilasi. Lisaks on täpselt teadmata, milline hakkab välja nägema juunikuine vastuvõtuprotsess. Ilmselt toimub see läbi e-lahenduste.
Improviseeritud õppeprotsess
Ained, mida viiakse tavapäraselt läbi stuudios, on loonud õpetajatele omalaadseid väljakutseid: kuidas luua efektiivne vorm tagasisideks? Milliseid alternatiive pakkude vajalike värvide ja paberite puudumisel?
Nemliheri sõnul on õpetajad olnud uutele variantidele avatud ning koostöö uutmoodi õppekava loomisel on viinud õpetajate seninägematu ulatusega koostööni: välja on töötatud näiteks figuurijoonistamise e-kursus.
Letti on löödud ka leidlikke ja käepäraseid vahendeid praktilisel tasandil: kui õpilasel pole kodus üldse mingeid värve, saab kasutada alternatiivina näiteks kohvi. Kuna paljudel ei pruugi olla ka suures mõõdus paberit, on osad õpetajad üle läinud näiteks miniatuurile.
Juunikuus on traditsiooniliselt toimunud näiteks "Näituseprojekt", mille raames esitlevad õpilased oma töid näitusel. "Algselt oli plaanis näitused teha Tasku ostukeskuses ja Tartu Raudteejaamas," selgitas Nemliher. "Eriolukorra tõttu valmistame nüüd ilmselt ette virtuaalset näitust." Lisaks on samal kuul toimuv maalipraktika alati aset leidnud vabas õhus ning Nemliher loodab, et seda on võimalik ka tänavu samal viisil läbi viia.
Hangunud õpilased
Nemliher sõnul oli märgata koroonakriisist tingitud distantsõppe alguses, et õpilased hangusid ja ei osalenud enam aktiivselt õppetöös.
"See on kriisiolukorras täiesti normaalne reaktsioon," arvab ta ning lisas, et õppeaine “Koostöö ja eneseareng” raames toimuva tiimijuhendamisega toetati õpilasi sellisest seisundist välja tulemist.
Lisaks on võetud õpilastega ühendust ka individuaalselt, uurimaks, kas ja millist tuge vajatakse.
Positiivse üllatuse noot
Mida on öelda aga kunstikooli õpilasel endal?
Tartu Kunstikoolis nüüdseks teist aastat 3D-kujundust õppiv Heiko Paju jagas Delfile, et ta on senimaani distantsõppe toimimises olnud positiivselt üllatunud.
"Meie kool sai minu meelest kutseõppe ümberkorraldamisega suurepäraselt hakkama," hindab ta omalt poolt. "Hetkel tunnen, et arengutempo on isegi natuke suurenenud, kuna nüüd on mul võimalus planeerida ajaliselt rohkem tähelepanu töödele ja ülesannetele, mis mulle endale rohkem meeldivad."
Lisaks mainis Paju, et osad õpetajad on andnud ülesannete teostamiseks suuremal määral vabad käed, kuna iga õpilase ressursid ülesande teostamiseks võivad olla erinevad. See tähendab seda, et paljude ülesannete puhul on Tartu Kunstikooli õpilastel võimalus neid teostada loomingulisemalt ja enda stiilile toetuvalt.
"Praeguseks olen ise juba distantsõppega üsna hästi ära harjunud, seega usun, et vastu on võimalik pidada nii kaua kui vajalik, kuigi septembris juba eelistaks pigem klassiruumides õpinguid jätkata," märkis Paju ning kiitis õpetajaid tehtud töö eest. "Kuna meie kooli õpetajad ja juhtkond on näinud väga palju vaeva ning teinud head tööd distantsõppe korraldusega, siis hetkel ei ütleks küll, et olukorda paremini korraldada oleks vaja. Pigem lihtsalt jätkata samas vaimus."
Järgnev on näide videost, mille Heiko õppetöö raames valmis vorpis ning mis hõlmab endas otseselt käsitlust käesolevast ajaperioodist:
Ootamatud boonused
Vastupidiselt artikli autori esialgsele eeldusele, mille alusel on kutseõpe distantsilt rakendades kängitsetud ja liiati keeruline, tuleb Roosi Nemliheril tõdeda, et Tartu Kunstikool on praeguste arengute valguses saanud juurde üsnagi suurel määral vabadust.
"Näiteks saame stiliste õpetama palgata kergemini mõne stilisti Pariisist, Berliinist või Tallinnast," kirjeldas kunstikooli õppejuht õppetöö rahvusvahelisemaks muutumist ning lisas, et sääraseid võimalusi kasutatakse tulevikus ilmselt aina julgemalt.
Nemliher näeb, et käesolevast sunnitud kaugõppekogemusest saab tulevikku nii üht kui ka teist positiivset kaasa vedada. Näiteks annab tänane olukord tema silmis paljudele Eesti koolidele edaspidi südikust katsetada suuremal määral hübriidõpet, milles saab omavahel tasakaalukalt ühendada nii kontakt- kui ka distantsõppe.
"Positiivne on veel see, et osad õpilased on tagasisides välja toonud, et neile sobib distantsõpe paremini kui tavaõpe," avaldas Nemliher üllatust. "Kodus töötamine annab inimestele võimaluse oma aega sättida."
Eesti näide on eeskujuks
Nemliheri sõnutsi on Eesti kutseharidus on tugev ja selle praktikate vastu tuntakse huvi ka välisturgudel.
"Just seepärast osalesime ka Education Nation'i poolt korraldatud webinar'il, et oma teadmisi ka väljapoole promoda," rääkis Nemliher neljapäeval aset leidnud veebiseminarist, millest võeti osa ka välismaalt. "Meie välispartner Münchenist küsis juba peale seda seminari nõu, kuidas meie õppija Heiko selliseid ajaplaneerimise tööriistu kasutab."
