ERISAADE | Katri Raik: Ida-Virumaal on lühinägelik keskenduda vaid põlevkiviõlile. Vaja on agroparki, kruiisisadamat, laenusid firmadele ja ühistutele!

Delfi „Eriolukorra erisaate“ otseliinil on Katri Raik, kes räägib, milline on praegu Ida-Virumaa majanduse olukord ja mida seal peaks ette võtma.

Valitsus jätkab arutelu kiirete meetmete üle, millega toetada Ida-Virumaa põlevkivisektorit. Just sealt valitud riigikogulane Katri Raik räägib, et taaskord üritab valitsus ühekordse rahasüstiga päästa piirkonna suurtööstust. Raiki sõnul on kitsalt põlevkiviõlile keskendumine lühinägelik, maakonna arendamisega peaks tegelema laiemalt. Riigikogulane toob konkreetsed näited, mis samme võiks valitsus kiiresti astuda. Lisaks põlevkivisektorile toob Raik välja, et Ida-Virumaal võib suurema löögi alla sattuda turismisektor, mis teenindas enne kriisi kuni 30% osas Vene turiste. Keegi ei tea aga, millal Eesti ja Venemaa vaheline EL-i välispiir avaneb. Kui praegu on Ida-Virumaa töötus juba 13% peale kasvanud, siis kas sügisel võib oodata veel mustemaid numbreid? Saatejuht on Raimo Poom.

Valitsus peaks täna arutama Ida-Virumaa toetamise küsimust, sest seal on saanud taas kokku mitu asja. Odavad naftahinnad, koroonakriis on põlevkivisektorile sügavalt mõjumas. Mis olukord Ida-Virumaal on hetkel – töötuse statistika on kerkinud 13 protsendi lähedale, mis saab põlevkivisektorist edasi?

Täna hommikune ametlik töötuse protsent Ida-Virumaal ongi täpselt 13%. Eesti keskmine on ainult 7,5%. Järgmine maakond on Võrumaa oma 9,5%-ga. Eks ole majanduses loogiline, et need, kel polnud enne kõige paremini, saavad ka kriisis rohkem pihta.

Kui räägitakse ainult põlevkivitööstusest, siis see teeb mind murelikuks. See on sektor, mis vajab abi ja kindlasti mitte ainult sügiseni. Aga selliseid ühekordseid rahasüste on tehtud aastatel 2012 ja 2016. Nelja aastase tsükliga käime kriisist-kriisi.

Nüüd on aeg endale tunnistada, et põlevkivitööstus ja -energeetika on sellises traditsioonilises võtmes läbi. Päriselt läbi. Kui aasta tagasi enne riigikogu valimisi rääkisime veel põlevkivienergeetikast, siis sellest me enam praegu ei räägi. Põlevkivi ahju ajamine on lõppenud. Sellel on lihtne põhjus, selles pole süüdi Jüri Ratas, valitsus ega koroonakriis. Selles on süüdi maailma majandus üldisemas võtmes.

Kui arutada Ida-Virumaa tulevikku ja keskenduda vaid õlile ning anda rahasüst sügiseni, on ikka väga lühinägelik poliitika. Me ei saa Ida-Virumaast rääkida ainult siis, kui on probleem. Peame rääkima Ida-Virust iga päev ja leidma pikema lahenduse.

Kui ütled, et lühinägelik on keskenduda abiga vaid vanale tehnoloogiale. Mis on see pikaajaline lahendus siis Ida-Virumaa majandusele? On see õlitootmine, kus tahetakse üks tehas juurde teha? Või midagi muud?

Kõigepealt pole võimalik kaevandust päeva pealt kinni panna. See pole lillepood, mille saab järgmisel päeval lahti teha. Kui kaevandus läheb vett täis, siis on sellega ühel pool. Sinna on palju raha investeeritud ja oleme seisus, et õlitööstusega me jätkame, sest valitsus on otsustanud ühe tehase juurde ehitada.

Ma julgen ka majandusinimesi kuulates kahelda, kas sellest midagi head välja tuleb, arvestades tänaseid naftahindasid. Õlitehase rajamise järgmine samm peaks olema rafineerimistehas, mille ehitamise otsus on veel tegemata. Eesti pangad aga ju ei taha sellesse investeerida, mis näitab, et asjad pole kõige paremas korras.

Aga jätame selle õli korraks kõrvale. Üks asi, mida peaks tegema on ettevõtete toetamine, kes on valmis Ida-Virumaal tegutsema, näiteks ka tööstusparke. Kui mul on hea äriplaan – ja see peab olema hea – kuid minu kinnisvara Ida-Virumaal on odav, siis Kredexist peaks olema võimalik saada lisatagatist, et saada laenu oma ettevõtte arendamiseks. Selliseid konkreetseid samme on vaja, mis ei orienteeru ainult õlitootmisele.

Näiteks arutati Ida-Virumaa arengukonverentsil arutati möödunud aastal agropargi rajamist elektrijaamade juurde, mis kasutab soojust, mis tuleb elektrijaamadest. Ja sellega saab kasvatada kalu, tomateid, mida iganes. Selle esimese etapi finantseerimine ajakirjanduse andmeil on 10 miljonit eurot. Kui paneme ühele käele selle 10 miljonit ja teisele õlitehase 300 miljonit, oleks ju mõistlik kaaluda.

Lisaks näiteks võimalik kruiisiterminal Sillamäe sadamas. Jällegi avalikel andmetel küsib Tiit Vähi selle toetuseks 10 miljonit. Teised sektorid on ka olulised.

Kohe hakatakse ütlema, et põlevkivitööstusest saab riik nii palju makse jne. Aga leiame ka teisi viise.

Kas praegu pole mingeid koondamise märke tekkinud või on juba ka neid näha?

Esimesed koondamised Kiviõli keemiatehases on toimunud, Põhjaranniku andmeil oli see 60 inimest. Välja on käidud, et tuleb tootmist kokku tõmmata, mis tähendab veel miinus 100 suveks. VKG on teatanud, et asuvad kohe koondama, kui need tegelikult toimuvad, et siis läheb sealt sadu inimesi. Ja tuleb arvestada, et me ei räägi vaid põlevkivist ja õlist, vaid ka sellega seotud töökohtadest, mis tähendab, et see arv võib olla tugevasti suurem.

Turismiettevõtjad, väikeettevõtted on öelnud, et nemad ei ole veel koondanud. Nad on kasutanud erinevaid meetmeid, ka töötukassa oma. Aga halvad prognoosid ütlevad, et sügiseks on olukord tunduvalt hullem kui täna.

Ida -Virumaa majanduse teine alus põlevkivi kõrval on praegu turism. Selge, et ka turismil ei ole head ajad. Kui turism taastub, siis eelkõige taastub siseturism, kus me kõik olme eeldatavasti hinnatundlikud. Eesti inimeste sissetulekud on ju ka vähenenud.

Kuidas seal turism jaotub, kui palju on siseturismi ja kui palju Vene turismi? Venemaa poolelt ju ei tea üldse, millal võiks piir taas lahti minna.

Vene turismi osakaal on Ida-Virumaal 25-30% vahel. Järgmine on Tallinn, kus see on 8%. selge, et kui vaadata Venemaa uudiseid, kus on öeldud, et piirid võivad sealses vaates kinni jääda aasta lõpuni ning arvestada tasub ka seda, et Vene turist on hinnatundlik. Ka neil on majandusolukord halvenenud. Seetõttu on ka Ida-Viru turismisektoril raske, aga näiteks ainuüksi spaas Noorus on tööl 250 inimest Narva-Jõesuus. Vene turismi ära kukkumine mõjutab Ida-Virumaad väga-väga.
Kohalik turismisektor peab seda kõike arvestama. Ilmselgelt ei saa olla spaade öö maksumus sel suvel 130 eurot, vaid 30% väiksem.

Ida-Virumaa inimesed lootsid väga eraldi turismitoetusele või eraldi taskule Eesti turismimeetmes, mis eelmisel nädalal EAS-i poolt välja kuulutati. Kahjuks see oma tasku kadus viimasel hetkel. Miks Ida-Viru tasku ära kadus? Kas see on õige või mitte, ma ei vaidle, aga tahaks panna südamele poliitikutele ja teisetele, et ärme lubame asju, mida me ei suuda täita.

Ida-Viru inimesed on väsinud tühjadest ootustest. Sõna neljarealine maantee peale hakkavad inimesed naerma. Seda on aastaid lubatud, aga ei tule. Skeptilisus Eesti ja Eesti riigi suhtes pole selles rahvuslikusk koostises mõistlik.

Valitsus tegi Ida-Virumaa majanduse jaoks jälle eraldi komisjoni. Palju ministreid tehti liikmeks. Kas selline komisjon aitab või kes üldse peaks vedama sealset majanduse tuleviku muutmist?

Ida-Virumaad veeretatakse nagu kuuma kartulit. On olemas Ida-Virumaa programm ja tegevuskava. Sinna on ministeeriumid andnud mõni kuu tagasi andnud oma sisendi. Võtaks nüüd neli-viis asja ja teeks ära.

Ilmselgelt tuleb praegu leida viis, et ei tekiks suurkoondamisi õlitööstuses. Võimalik, et riik peaks omanikuna sisse minema nii Kiviõli keemiatehasesse kui VKG-sse ja seestpoolt omanikuna mõjutama nende muutmist rohelisemaks.

Teine: teeme ometi ära toetusmeetme Kredexi kaudu, et kohalikud ettevõtted saaksid võtta laenu. Anname Ida-Virumaa korteriühistutele ka võimaluse saada Kredexi toetust, praegu on kinnisvara selleks liiga odav. Teeme konkreetsed ja arusaadavad sammud. Ja võtame suuna agropargi rajamisele.

Ma ei saa hästi aru, mida seal tunde ja tunde, päevi ja päevi, nädalaid ja nädalaid arutada.

Saate lõpus räägib Raik, kes oli Mart Helme eelkäija siseministri ametis, mis ta arvab Helme plaanist hakata keset kriisi Politsei- ja piirivalveametis eraldi suurt piirivalveüksust looma.