Rail Balticu toetusrühma juht Helme praalimisest: Mina ei ole sellisele koalitsioonileppele allkirja andnud
Andres Metsoja pahandas EKRE esimehe ja siseminister Mart Helme väljaütlemise peale pühapäevases raadiosaates „Räägime asjast”. „Tegelikult Rail Baltic ei lähe edasi. Jah, ostetakse küll maid ja istuvad mingid tüübid, kes saavad korraliku palka, kuid tegelikult projekt seisab. Ja see on suurel määral tänu sellele, et meie oleme ta seisma pannud,” rääkis Mart Helme Tre raadios.
Isamaaa erakonda kuuluv Metsoja jagas Mart Helme öeldut Facebookis ning kirjutas juurde: „Kui nõnda, siis saab minul Mardiga samas koalitsioonis olemise ruum otsa.”
„Mina olen andnud allkirja koalitsioonileppele, mida viib ellu valitsus erinevate ministriportfellidega ja parlamendisaadikuna just nimelt andnud allkirja plaanile, tegevuskavale,” põhjendas Metsoja Delfile oma pahameelt. „Kui seal on kokku lepitud, et Rail Balticu projektiga minnakse edasi ning üks valitsuse liige tuleb ja ütleb, et nad teevad kõik endast oleneva, et seda justkui torpedeerida, siis minu jaoks on see hämmastav.”
Metsoja selgitas, et praegu toimub maade võõrandamine, Rail Balticu projektiga minnakse edasi ja on kerkinud ka probleemid. „Alles istusin Rail Balticu toetusrühma esimehena maha ja arutasime nii (majandus- ja taristuminister) Taavi Aasa kui justiitsministriga (Raivo Aeg) küsimusi, kuidas seda võõrandamisprotsessi viia läbi mõistlikult, nii et kodaniku jaoks oleks riik partner ja ei tekiks olukordi, kus näiteks maa võõrandamisega seotud kõrvalnõudeid hakkab iga maaomanik või eraettevõtja hagema kohtu kaudu. See on ebanormaalne. Kui see on riigi avalik huvi, siis riik peab pakkuma ka selgeid lahendusi eraomaniku jaoks,” kirjeldas riigikogulane praegu arutlusel olevaid küsimusi.
Praktiliste arutelude kõrval mõjus Helme avaldus talle kummaliselt. „Väga pikaajaline planeeringuprotsess on läbi viidud, kokkulepped on saavutatud, päris hulga raha on investeeritud ja siis valitsuse liikmena tulla ja öelda lihtsalt, et me takistame seda tegevust, siis vabandust, aga sellisele koalitsioonileppele mina ei ole allkirja andnud,” sõnas Metsoja.
Metsoja kandideeris riigikogu valimistel Pärnumaa valimisringkonnas, nagu ka Mart Helme. „Ma mäletan väga selgelt ka valimiste aega, kui EKRE tuli ja rääkis, et nemad ei ole Rail Balticu vastu. Nemad tahavad lihtsalt, et see läheks vanas koridoris,” meenutas Isamaa liige. Tema sõnul on EKRE varem öelnud, et Lelle-Pärnu suletud raudteed pole mõtet rekonstrueerida ning nüüd jällegi soovivad, et seda tehtaks. „Need sõnumid lähevad lõpuks nii skisofreeniliseks, et väga raske on maksumaksjal üldse aru saada, mis toimub. Aga see ei saa kindlasti olla ühe võimuaparaadi tööriist,” arvas Metsoja.
Ta tunnistas, et Rail Baltic on viinud erakondi ja nende liikmeid ka varem kahte leeri. „Üldiselt on alati poliitika teostamise reegel see, et kui vaidlused on ära vaieldud ja kokkulepped on saavutatud, siis minnakse asjaga edasi. Seda enam on hämmastav, et üks minister, valitsuse liige, lihtsalt tuleb ja trambib selle kõik jalgade alla. See on lubamatu,” leidis Metsoja.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas kirjutas esmaspäeval Eesti Päevalehes, et hoolimata Helmede raadiosaates kõlanud väidetest on EKRE Rail Balticu projekti edasiarendamisele kaasa aidanud. „Mina Rail Balticu edenemise pärast ei muretseks,” nentis Aas. „Koalitsioonileping ütleb selgelt, et läheme ühenduse ehitusega edasi. Martin Helme allkirjaga Rail Balticu investeeringute kavas on toodud välja üle 30 konkreetselt raudtee ehitusega seotud objekti ja mul on raske uskuda, et ta ei tea rahandusministrina, millele ta allkirja on andnud. Valitsuse ülemus, rahva poolt valitud riigikogu, on ratifitseerinud leppe Läti ja Leeduga, et Rail Baltic valmib.”
Metsoja sõnul on tekitavad ministrite vastakad väljaütlemised segadust. „Mina ei tea, kes blufib. Kuidagi kummaline on – kui veetakse ühte vankrit, siis veetakse seda ühes suunas. Ma saan aru, et igasuguseid keerukaid olukordi võib tulla ka Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondiga selle projekti elluviimisel, rahastamisel. Samal ajal praegu räägitakse suure suuga laenuvõimekusest, laenuvõtmise vajadusest ja investeeringutest – asja tuleks siis enne arutada, kui on probleem. Minule kui Rail Balticu toetusrühma esimehele pole jõudnud ühtegi signaali, et meie valitsuse seisukoht on Rail Baltic kraavi juhtida. Ühtegi sellist arutelu ei ole toimunud või vähemalt mina pole seal viibinud – eks ma tahaks siis sellest teada saada.”
