USA inimõigusorganisatsioon: Ungari pole enam demokraatlik riik

USA inimõigusorganisatsioon Freedom House eemaldas värskes raportis Ungari demokraatlike riikide nimekirjast. Samuti leidis raport, et demokraatlike riikide arv on 25 aasta madalaim.

Freedom House märkis värskes "Nations in transit" raportis, et „üha suurem hulk valitsejaid Kesk- ja Ida-Euroopas on loobunud isegi teesklemast, et nad mängivad demokraatia reeglite järgi. Nad ründavad avalikult demokraatlikke institutsioone ja töötavad isikuvabaduste piiramise kallal.”

Need rünnakud on Freedom House’i sõnul viinud demokraatia kokkuvarisemiseni üle Kesk-Euroopa, Balkani ja Euraasia, mis on liigutanud osa riike madalamatesse demokraatia kategooriatesse või eemaldanud nad sealt sootuks.

Poola on langenud tugeva demokraatia kategooriast (ametlikult consolidated democracy) nõrga demokraatia kategooriasse (semi-consolidated democracy). Ungari, Serbia ja Montenegro ei mahu enam üldse demokraatlike riikide kategooriasse, vaid on ülemineku- ja hübriidrežiimide jaotuses.

Ungari kukkumine oli raporti ajaloo kõige järsem. Riigi väljalangemine demokraatiate arvestusest oli seotud valimiste, kohalike valitsuste ja korruptsiooniga.

„Paljud juhid selles piirkonnas ei teeskle enam, et neid huvitab demokraatia või õigusriik,” ütles Michael J. Abramowitz, Freedom House’i president. „On aeg, et Euroopa juhid, kes on vabadustele pühendunud, pööraksid tähelepanu kriisile nende enda naabruskonnas. Ameerika Ühendriikidel on samuti mängida pöördeline roll ja peaks end uuesti pühendama välispoliitikale, mis rõhutab demokraatlike väärtuste kaitset.”

Eesti on uuritavate riikide seas küll esimene ehk kõige demokraatlikum ja sama skooriga, mis eelmisel aastal, kuid meedia iseseisvuse skoor langes. Languse taga oli kaks faktorit: suurenenud verbaalsed rünnakud koalitsiooni poolt ning ajakirjanike mure autonoomsuse pärast mõnes väljaandes.

Demokraatlike riikide arv on raporti järgi 25 aasta madalaimal tasemel: 29 hinnatud riigist 10 liigitus demokraatiaks, 10 hübriidrežiimiks ja 9 autoritaarseks režiimiks. Viimase kümnendi jooksul on hübriidrežiimide arv enam kui kolmekordistunud ning demokraatiate arv vähenenud kolmandiku võrra.

„Koroonaviiruse kriis on loonud käänupunkti, pärast mida võivad asjad muutuda palju hullemaks või demokraatiat võidakse taaselustada,” ütles Abramowitz. „Me loodame, et see kogemus ilmestab läbipaistva ja vastutusvõimelise valitsemise tähtsust ja katalüseerib uut nõudmist muutuse järele.”

Raportis vaadeldud demokraatlikud institutsioonid on kõikjal rünnaku all ja valitsuste kalduvus COVID-19 kriisi ära kasutada võib neid trende võimendada, märkis Freedom House. Nad tõid näiteks, et valimiste reegleid on manipuleeritud viisil, mis annab põhjendamatu eelise ametisolijatele, parlamente on jäetud aruteludest kõrvale või opositsiooni boikottidega õõnestatud ning sõltumatu ajakirjandus ja kodanikuühiskond kannatavad laimukampaaniate all.

Uue arenguna on paljudes riikides sattunud löögi alla õigussüteemid ja õigusriik, tõi Freedom House välja. Valitsused panevad kohtutes ametisse võimutruid inimesi, võtavad vastu piiravaid seaduseid ja mõningatel juhtudel mõistavad hukka üksikuid kohtunikke. Värskes raportis oligi kõige enam languseid just õigusliku raamistiku ja iseseisvuse kategoorias, milles vajus allapoole kuus riiki: Tšehhi, Georgia, Läti, Montenegro, Poola ja Slovakkia.

Freedom House’i sõnul toimuvad need muutused keskkonnas, mis oli ärakasutamistele haavatav juba enne koroonaviiruse pandeemiat ning pikaajalised trendid on muutnud riigid haavatavaks pahatahtlikele välissekkumistele. „Hiina valitsus kasutab aktiivselt ära institutsionaalseid nõrkuseid, samas kui poliitilised juhid demokraatlikes riikides mõlemal pool Atlandit ei suuda seista regiooni põhiväärtuste eest, lubades ja raskendades demokraatia allakäiku,” ütles organisatsioon oma avalduses.