ERISAADE | Mida ütleb teadlane neile, kes nüüd tumedaid prognoose ette heidavad? Milles seisneb teise laine oht?

Valitsust eriolukorras koroonaviiruse leviku prognoose tehes nõustanud teadlaste rühma liige, füüsik Mario Kadastik ütleb, et niiöelda teise viiruselaine ohust rääkides tuleb eristada mitut erinevat võimalust.

"Üks võimalus teiseks laineks on see, et me ei jõua viirust nõnda maha suruda enne, kui meetmete leevendades hakkab see jälle kasvama. Eksponent on selles mõttes väga ebamugav, et kui ta on alla ühe, siis ta on igal juhul kahanev, kui on üle ühe, on igal juhul kasvav, küsimus vaid, kui kiiresti. Murdepunkt, see hetk, kus läheme null-komalt üle üks-komale, sel hetkel (viiruse leviku) langus peatub hetkega. See on see oht, et kui me ei jõua nivoos piisavalt madalale, siis niipea, kui me sellest üle läheme, on kohe teine laine. Samamoodi importjuhtumid - kui toome välismaalt viirust juurde, võivad tekkida uued nakkuskolded," rääkis Kadastik.

Suurema ohuna nähakse aga viiruse sesoonsust, mille kohta teadlastel aga teadmist ei ole. Just selle eest hoiatas eile õhtul Ringvaates ka Martin Kadai Terviseametist.

"Nii palju, kui ma olen aru saanud viroloogidest, siis kõrghooaeg sellistel viirustel ei ole tegelikult jaanuar-veebruar-märts, vaid oktoober-november. Ehk meie saime selle tema hooaja tagumises otsas ja sügisel võib see olla palju agressiivsem ja levivam kui oli veebruaris. Küsimus on selles, et me ei tea, kui palju ilmastikuolud seda reaalselt mõjutavad."

Just Kadastiku ja tema kolleegide märtsikuised tumedad prognoosid olid üheks ajendiks, miks valitsus märtsi lõpus liikumispiiranguid Eestis tugevdas. Kadastiku hinnangul aitas eriolukorra esmane kehtestamine vähendada viiruse levikut kahekordselt, täiendavalt veel samavõrra. Seetõttu ei tunne ta end kuidagi häirituna nendest, kes tagantjärele heidavad prognoosidele ette liigset pessimismi.

"Kui elad puust linnas ja märkad, et üks kuur põleb, siis teed sellest ekstrapolatsiooni, et puit põleb, äkki oleks mõistlik see ära kustutada enne, kui kogu linn põleb... Ja kui siis hädakisa peale kustatakse tulekahju ära ja läks ainult kaks kuuri, siis kõik karjuvad, et mis sa karjusid, polnud ju midagi hullu, ainult kaks kuuri põles ära!" võrdles ta.

"See on prognoosimise efekt. Kui sa teed ennustuse, siis teed seda teadmisega, et jätkub olukord, mis on. Prognoosis valitsusele oli sees ka variant juhuks, kui valitsus reageerib. Me polnud ainult nii optimistid, et valitsus reageerib kohe, järgmisel päeval, me eeldasime, et nädala pärast. Kohene reageerimine võttis tubli sadades maha (nakatumiste) maksimumi."