VIDEO | Eesti noored jälle esimesed, sel korral PISA rahatarkuse uuringus
Finantskirjaoskuse uuring viidi läbi 2018. aastal, enne seda toimus sama uuring 2012. aastal, kus Eesti oli kolmandal kohal. Nüüd tõusis Eesti esimeseks, teisel kohal oli Soome ning kolmandal Kanada. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et Eestil oli Soomega oluline vahe sees, seega ei saa esikohta statistiliseks veaks pidada. Kui Eesti sai uuringust 547 punkti, siis Soome 10 punkti vähem. Naaberriikidest olid Läti noored kaheksandal kohal, Leedu aga üheksandal ja Venemaa kümnendal kohal.
Uuringus analüüsiti 15-aastaste teadmisi rahatarkusest, Eestist võttis osa 5371. Uuriti nende arusaamist finantsterminite tähendusest, lisaks küsiti ka sisulisi küsimusi.
Uuringu tulemuste esitlusel toodi välja näiteküsimus, kus noored pidid otsustama ettetoodud arvude põhjal, kas muusikakeskuse järelmaks tasub võtta pigem kaheks või kolmeks aastaks. Lisaks pidid noored aru saama, kumma variandi puhul on kuumakse odavam, kumma puhul aga intressi kogumaksumus kõrgem.
Huvitaval kombel ei mängi Eesti noorte rahatarkuses rolli sotsiaalmajanduslik ega piirkondlik taust. Lisaks olid poiste ja tüdrukute teadmised praktiliselt võrdsed, mis polnud nii paljude teiste uuringus osalenud riikide puhul. Reps rõhutas, et see näitab õpilaste võrdseid võimalusi ja teadmisi.
PISA uuringust selgus, et igal viiendal Eesti noorel on suurepärased teadmised finantskirjaoskusest, 40 protsenti vastanutest mõistsid küsimustele vastata väga hästi. Reps selgitas, et head teadmised annavad noorele parema oskuse rahaga ümber käia, lisaks mõistetakse, mis on raha väärtus, kust see tuleb ja kuhu raha läheb.
Üle 60 protsendi Eesti noortest ütlesid, et on nõus tulevikus ettevõtjana tegutsema, sealjuures mõistsid nad ettevõtluse riski ja sedastasid, et on arvestanud võimalusega ettevõtluses ebaõnnestuda.
"Head teadmised rahatarkusest toovad kaasa paremad otsused tulevikus, seega on tegemist kaasaegses ühiskonnas väga vajaliku oskusega," kinnitas PISA korraldaja Eestis, SA Innove peaspetsialist Gunda Tire.
Eesti tulemused näitavad, et meie noortel on tugevad finantsalased põhiteadmised – uuringu baastaseme on saavutanud 95% Eesti noortest.
Reps nentis, et kuigi noortel on head teadmised, ei pruugi see väljenduda täiskasvanuna hakkamasaamises. Mullune uuring näitas, et iga viies Eesti leibkond elab kuust kuusse. Reps märkis, et hakkamasaamine oleneb suuresti finantsoludest, tarkus ei pruugi seal rolli mängida.
Internet ja kool harivad
Eesti õppekeelega koolide õpilaste keskmised tulemused on 46 punkti võrra kõrgemad (560 p vs 514 p) kui vene õppekeelega koolides õppivatel noortel. Vene õppekeelega õpilaste finantsalased teadmised on viimase kuue aastaga paranenud ning on paremad kui OECD riikides keskmiselt. Meie vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused on võrreldavad Austraalia, USA ja Portugali õpilaste keskmise tulemusega.
PISA põhiuuring on näidanud, et meie õpilaste teadmised ja oskused matemaatikas ja lugemises on maailma tipus, mis on kindlasti ka rahatarkuse tugevaks aluseks, kuid finantskirjaoskuse uuring osutab sellele, et need, kes loevad rahaasjust erinevate ainete õpikutest, saavutavad paremaid tulemusi. Eesti noored saavad infot rahaasjus eelkõige vanematelt ja lähedastelt (95%) ning internetist (82%). Üldiselt räägitakse Eesti peredes rahateemadel vähe – näiteks 40% noortest pole kunagi arutanud perega eelarveteemade või majandusuudiste üle.
Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch rääkis, et kuigi PISA testi tulemused näitavad noorte rahatarkuse kõrget teadlikkust, siis eelmise aasta tulemuste järgi need veel õpilaste hoiakutesse juurdunud ei ole. "Eelmise aasta uuring näitas, et 21 protsenti 18-19 aastastest vastanutest rahaasjadest ei huvitu või eelarvet koostavate noorte osakaal on jätkuvalt madal ulatudes vaid 27 protsendini," selgitas ta.
"Alates 2021. aastast kehtima hakkava rahatarkuse programmi koostamisel tuleb rohkem fookust suunata rahatarkuse hoiakute ja käitumismustrite muutmisele, jätmata tähelepanuta seni edukalt toiminud teadmiste edasiandmist. Eriline tähelepanu noorte harimisel on oluline, et järgmine põlvkond varakult teadvustaks rahatarkuse igapäevase kasutamise vajalikkust ning targalt otsustades panustaks iseenda ja kogu ühiskonda paremasse toimetulekusse," lisas Kirch.
