Keskkonnaminister vastas Helme ettepanekule kuu aega hiljem, et kliimaeesmärke ei saa kõrvale heita
Keskkonnaminister Rene Kokk saatis täna vastuse rahandusminister Martin Helmele, kes uuris 7. aprillil, kas Eesti võiks väljuda Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemist. Kokk ütles, et kliimaeesmärke ei saa kõrvale heita.
Euroopa Komisjoni pressiteenistuse juhtiv kõneisik vastas ERR-ile samal päeval, et heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist ei saa liikmesriik välja astuda ei ajutiselt ega püsivalt.
Nüüd andis keskkonnaminister oma vastuskirjas erakonnakaaslasele teada, et kauplemissüsteemi aluseks olev direktiiv ei sätesta võimalust ELi heitkogustega kauplemise süsteemi toimimise ajutiseks peatamiseks ega anna ka võimalust liikmesriikidele ühepoolseks ajutiseks direktiivi rakendamise peatamiseks.
„Loomulikult peab valitsus oma inimesi kriisist väljumisel toetama, kuid me ei saa seda teha pikaajalisi kliimaeesmärke kõrvale heites. Heitkogustega kauplemise süsteemist väljumine ei annaks ettevõtetele kokkuhoidu ega tarbijaile võimalusi kriisiga toimetuleku parandamiseks,“ lausus keskkonnaminister.
Liikmesriigi ühepoolne ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reeglite ja nõuete täitmise peatamine oleks käsitletav EL-i õiguse rikkumisena. Euroopa Komisjon ja Euroopa kohus kohaldaks rikkumise eest nii karistuse kui tõhusad sunnimeetmed rikkumise lõpetamiseks. Lisaks tekiks ühe riigi või selle ettevõtete direktiivi tahtlikul mitte rakendamisel ebavõrdne konkurentsisituatsioon ühtsel turul, sest ettevõtted ei konkureeriks enam samadel alustel oma toodangu turustamisel ELi siseturul või ekspordil kolmandatesse riikidesse, selgitas keskkonnaministeerium pressiteates.
Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt ei ole Eesti ettevõtted ega ka Euroopa Liidu teised liikmesriigid ametlikult tõstatanud EL-i heitkogustega kauplemise süsteemis osalemise peatamise või sellest ajutiselt välja astumise küsimust seoses praeguse COVID-19 pandeemiast tingitud kriisiga. Vastupidi, aprillis tegid 17 riiki ühisavalduse, et Euroopa Liit peab jätkama Euroopa Komisjoni 2019. aasta detsembris välja pakutud rohelise kokkuleppe elluviimist ning COVID-19 pandeemiast tingitud kriisist väljumine peab olema kooskõlas kliimaneutraalsuse poole liikumise põhimõtetega.
26. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogu videokonverentsil võtsid Euroopa Liidu riikide liidrid vastu ühisavalduse, milles märgivad, et majanduse taastumine peaks tuginema kliimaeesmärkide saavutamiseks ja digiüleminekuks tehtavatele sammudele.
EL-i riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverentsiks 10. aprillil võttis Eesti valitsus vastu Eesti seisukohad Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisist väljumise tegevuskava ja majanduse taaskäivitamise kava kohta. Eesti toetab investeeringuid transpordi- ja energiataristusse ning hoonete renoveerimisse, mis aitavad saavutada EL-i kliimaeesmärke. Keskkonnaministeerium ütles, et peab väga oluliseks investeeringuid hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks, elektritranspordi, tuuleparkide, energia salvestuslahenduste arendamiseks ning elektrivõrkude sünkroniseerimisprojekti lõpule viimiseks. Kõiki neid investeeringuid on võimalik riigil osaliselt rahastada EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest. Eesti riik on perioodil 2013–2019 saanud enampakkumistest tulu kokku ligikaudu 388 miljonit eurot.
EL-i heitkogustega kauplemise süsteem on ühenduse kliimapoliitika üks alustalasid, mis on toiminud alates 2005. aastast. See on Euroopa Liidu turupõhine meede, et energeetika- ja tööstussektor vähendaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid. See omakorda on vajalik, et liikuda Pariisi kokkuleppega 2030. aastaks püstitatud eesmärkide ning 2050. aastaks seatud EL-i kliimaneutraalsuse saavutamise suunas. Eesti kasvuhoonegaaside heide on alates 1990. aastast vähenenud enam kui 50%.
