Põhjus Laane kangutamiseks? Kuressaare haigla nakatunud personal on seni tavalisel haiguslehel, kutsehaiguste menetlust pole tehtud

Kuressaare haigla töötajad heidavad haigla ravijuht Edward Laanele ette puudulikku juhtimist ja nõuavad ta lahkumist. Kas oma rolli võis mängida tõik, et mitukümmend Kuressaare haigla töötajat haigestusid koroonaviirusesse ning nad peavad võitlema nüüd selle eest, et nakatumine loetaks kutsehaiguse alla?

30. aprilli seisuga oli koroonaviirusesse nakatunud 166 tervishoiutöötajat ja tervishoiuasutuse töötajat. Lisaks oli viirusesse nakatunud 64 hooldekodude ja õendushaiglate töötajat. Lõviosa neist nakatunuist tuli Lääne-Eestist ehk sellest piirkonnast, kuhu kuulub ka Kuressaare haigla. Pole võimatu, et osa neist töötajatest haigestus väljaspool tööd, kuid kindlasti puutusid nad haigetega tööpostil kokku.

Aprilli alguses oli Kuressaare haigla personalist nakatunud 67 inimest. Kui palju personalist nakatunud praeguseks on, Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli ei vastanud.

“Oleme teadlikud, et Eesti Arstide Liit ja Eesti Töötervishoiuarstide Selts on otsustanud, et haiglate ja hooldekodude töötajatele, kes on Covid-19 positiivsed ja kellel on selge kontakt nakatunuga töökohal, tuleb määrata kutsehaigus,” sõnas Kõlli, kuigi eriolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov väitis hoopis, et Covid-19 pole kutsehaigus.

Haigla peaks hüvitama kahju

Mis vahe on sellel, kas töötaja haigus määratletakse tavalise haigestumise või kutsehaigusega? Kutsehaiguse puhul on õigus nõuda tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist, mida haiguslehel küsida ei saa. See tähendab üldiselt ravikulusid ja palka, mida ta töölt eemaloleku ajal ei saanud. Surma korral peaks tööandja korvama ka matusekulud ja hüvitise isiku ülalpeetavatele, näiteks lastele, mille töötaja oleks oma eeldatava elu kestel neile andnud.

Delfi andmetel on Kuressaare haigla koroonaviirusesse nakatanud töötajad suures osas tavalisel haiguslehel. Ükski nakatunud töötaja ei soovinud nimega ega anonüümsuse varjus täpsemaid kommentaare jagada, kuna kardetakse vallandamist.

Kõlli lisas, et kuna hetkel toimub haiglas vaid töö erakorraliste patsientidega, siis pole haigla jõudnud kutsehaiguste osas menetlust läbi viia. Kõlli ei öelnud, kas mingi osa nakatunud personalist on kutsehaigusega koroonaviirust põdemas. “Plaanime seda teha lähinädalatel,” lisas Kõlli menetluse kohta. Laane kinnitas sama, et menetlust pole veel lõpetatud, kuid seda kavatsetakse teha.

“Kui kutsehaigused saavad määratud, siis saame teha taotlused haigekassale töövõimetuslehtede parandusteks,” märkis Kõlli. Seega on töötajatel lootus saada tagantjärele haiglalt hüvitist haigusest tekkinud kahjule.

Kõlli lisas, et haigla on eriolukorra algusest alates oma töötajatelt rangelt nõudnud, et viirussümptoomidega tööle tulla ei tohi. “Samuti oleme järginud infektsionisti soovitust, et Covid nakkuse korral võib tööle naasta alles siis kui 2 Covid 19 proovi 24 tunnise võtmise vahega on olnud negatiivsed.”