"Ma pean märkimisväärseks ohuks võimalust, et me ei saa vaktsiini õigeks ajaks ja vajalikes kogustes valmis, vaid leiame end pigem järjekorra lõpust," ütles Helsingi ülikooli viroloogia professor Kalle Saksela Ylele.
Saksela on üks kolmest Soome professorist, kes on välja töötanud ninaspreina manustatava COVID-19 vaktsiini. Vaktsiini loomisel on jõudutud kaugele ja Saksela sõnul võiks selle katsetamine alata juba "jaanipäeva paiku", mis langeb Soomes tänavu 20. juunile.
Kaks ülejäänud Ida-Soome ülikoolis vaktsiini kallal töötavat professorit on Seppo Ylä-Herttuala ja Kari Alitalo. Yle teatel on ilmne, et teadlastele valmistab pettumust valitsuse passiivne suhtumine vaktsiini väljatöötamisse kodumaal.
"Soome peaks aktiivselt osalema vaktsiini loomises. Me ei peaks ootama vaid rahvusvaheliste ravimiettevõtete edusamme," leidis Saksela. "Ma loodaksin, et senisest enam hakatakse kaaluma, mida saaksime teha peale ootamise, et mõni äriettevõte meile pakkumise teeb. Ma loodaksin, et ka teistel peale vaktsiini arendajate on sellega kiire," ütles ta Ylele.
Saksela peab oluliseks, et Soomel oleks kontroll oma vaktsiinide tootmise üle. Riikliku tarnekindluse osas poleks mõistlik sõltuda üksnes farmaatsiahiiglastest. Vaktisiini tootmist oleks täiesti võimalik alustada ka kodumaal ja seda kiiresti, kinnitas ta.
Teadlase Seppo Ylä-Herttuala poolt loodud teadus- ja arendusettevõte Finvector kasutab tehnikaid, mida saaks kohandada vaktsiini valmistamiseks. Ettevõtte juhi Timo Ristola sõnul on täiesti võimalik, et Soome suudab toota kogu endale vajaliku koguse koroonaviiruse vaktsiini. Soomes on veel neli ettevõtet, kellel on oskused seda tööd teha. Ta lisas, et kui tootmine algab, on kõigil piisavalt tööd.
Ida-Soome ülikooli raku- ja molekulaarteaduste instituudi professor Tommi Heikura nõustub Ristolaga. Kui vaktsiin on saadaval, on nõudlus liiga suur, et isegi farmaatsiahiiglased suudaksid seda rahuldada.
"Vaktsiini esimene tootja vaevalt suudab oma vaktsiini kogu maailmale tarnida. Kui esimene vaktsiin välja tuleb, oleks hea, kui Soomes, Euroopas ja mujal maailmas oleks ka teisi tootjaid, kes võiksid koormat jagada," osutas Heikura.
Temagi sõnul võiks Soome vaktsiini toota ja sellega tõenäoliselt rahuldada kogu riigi vajaduse.
"Linuxi" vaktsiin
Soomes vaktsiini välja töötavad professorid on ka lubanud, et loobuvad oma töö intellektuaalomandi (IO) õigustest. Nad on kokku kogunud valdkonna uurimisandmed, neid täpsustanud, lisanud omapoolsed tähelepanekud ja teinud need siis vabalt kättesaadavaks.
Teadlased on otsustanud läheneda samamoodi nagu kunagise avatud lähtekoodiga Linuxi operatsioonisüsteemi puhul, mille töötas algselt välja Helsingi ülikooli professor Linus Torvalds. Professor Saksela sõnul on nende meeskonna eesmärgiks luua "Linuxi vaktsiin".
Vabalt kättesaadava vaktsiini loomise negatiivne külg on see, et sellest vaktsiinist on raskem tulu teenida. Rahvusvaheliste ravimiettevõtete kasumid tulenevad nende patentidest ja ainuõigustest. Tõenäoliselt ei näe nad seetõttu Soome tasuta vaktsiini atraktiivsena, eelistades pigem jätkata oma patenteeritud teadus- ja arendustegevust.
Soome vaktsiinide väljatöötamise meeskond ei ole seni saanud sihtotstarbelist projektiraha. Selle asemel suunati epideemia tõttu peatatud projektidele eraldatud rahalised vahendid ümber.
Saksela loodab, et kõige aeganõudvam ja kallim arendusetapp, milleks on ulatuslikud inimkatsetused, võib suures osas vahele jääda. Ta tunnistab, et mis tahes testimisfaasist möödaminemine suurendab võimalikke riske, kuid rõhutab, et vaktsiini väljatöötamine on põhinenud olemasolevatel ja kontrollitud andmetel. Teisest küljest tähendab igasugune vaktsiiniga viivitamine ka COVID-19 poolt põhjustatud kannatuste pikenemist.
