COVID-19 uus ränk epitsenter Brasiilia vaidleb selle tõkestamisest loobumise üle
Viie Brasiilia osariigi võimud otsustasid karmistada elanikele kehtivaid piiranguid seoses COVID-19-st tingitud surmade arvu järsu kasvuga. Oma otsusega läksid nad aga vastuollu president Jair Bolsonaro püüdlustega avada Brasiilia vaevatud majandus.
São Paulo ja Rio de Janeiro osariigid, kus asuvad riigi kaks suurimat linna, seasid sel nädalal elanikkonnale kohustuse kanda maske avalikes kohtades ja ühistranspordis. São Paulo linn kärbib alates esmaspäevast autoliiklust poole võrra. Juba reedel pikendas São Paulo kuberner João Doria kodus viibimise kohustust mai lõpuni, vahendab The Wall Street Journal.
Kolm Brasiilia põhja- ja kirdeosa vaest osariiki - Ceará, Pará ja Maranhão - lukustavad oma pealinnad ja muud linnad, kus nakatumiste ja surmajuhtumite arv on jõudsalt tõusu teel, lubades elanikel kodust lahkuda ainult hädavajalike tegevuste jaoks.
Lõuna-Ameerika suurriik Brasiilia on viimastel nädalatel üks enam COVID-19 tõttu kannatatavatest riikidest maailmas. 200 miljoni elanikuga riigis on diagnoositud koroonaviirus 156 061 inimesel, neist 10 169-l viimase ööpäeva jooksul. Ohvrite arv kasvab samuti kiiresti: viimase kahe päeva jooksul on elu jätnud üle 1400 inimese.
São Paulo, Rio de Janeiro ja teiste suurlinnade haiglad lähenevad oma võimekuse piirile ning näiteks Amazoni osariigi pealinnas Manauses on raviasutused ametnike sõnul juba alates nädala keskpaigast ülekoormatud. Tervishoiuametnike sõnul on nakatumiste tipphetk aga endiselt nädalate kaugusel.
Jätkuvad ja karmistuvad piirangud on valmistanud pettumust president Bolsonarole, kes on haiguspuhangu tõsidust naeruvääristanud ja soovib innukalt inimesi tagasi tööle saata, arvestades hiljutisi näitajaid, mis hoiatavad majanduse peatse kokkukukkumise eest.
Bolsonaro kohtus neljapäeval oma majandusministri Paulo Guedese ja 15 ärijuhiga, et arutada nende muresid seoses ülemkohtu esimehe José Antonio Dias Toffoliga. Aprillis otsustas kohus ühehäälselt, et kubernerid ja linnapead võivad kehtestada sotsiaalse distantseerimise meetmeid iseseisvalt, sh presidendi soovide vastaselt.
Kohtumise järel ütles Bolsonaro ajakirjanikele, et paljud Brasiilia ettevõtted on "intensiivravis", mistõttu ta soovib laiendada oluliste ettevõtete loetelu, et majandustegevus võiks normaliseeruda. "Muidu sattuvad nad intensiivraviosakonnast surnuaeda ja seda me oma Brasiiliale ei soovi," ütles ta.
Kohtunik Toffoli kutsus presidenti, kubernere ja linnapäid üles kooskõlastama oma jõupingutusi majanduse taasavamiseks ja inimeste kodust väljalubamiseks, öeldes, et põhiseadus annab osariikidele ja linnadele endiselt õiguse otsustada endale vajalike meetmete üle.
Tervishoiuekspertide kinnitusel on endiselt vaja rangemaid meetmeid, kuna viiruse levik ei ole ikka veel aeglustunud. Juba nüüd piirangute leevendamine, nagu president soovib, tooks kaasa rohkem nakkus- ja surmajuhtumeid, hoiatas São Paulo riikliku ülikooli epidemioloog Carlos Fortaleza.
Fortaleza ütles, et viimane asi, mida riik vajab, on olukorra halvenemine, nagu juhtus Ecuadori linnas Guayaquilis, kus haiglad ja matusebürood olid eelmisel kuul hädas järsu haigestunute ja surnute arvu kasvuga, mis tõi kaasa surnukehade tänavatele vedelema jätmise.
"Oleme õnnetus seisundis, mis on halvim pärast Teist maailmasõda, ja mõned inimesed pisendavad selle tõsidust, öeldes, et see on lihtsalt tüütu," sõnas ta. "Me ei taha uut Guayaquili, me ei taha surnud inimesi tänavatele."
65-aastane Bolsonaro valiti 2018. aastal presidendiks tänu tema lubadustele kiirendada majanduskasvu, vähendades eelarvedefitsiiti, riigivõlga ja valitsuse rolli majanduses. Tal on olnud mõned kordaminekud, sh kauaoodatud pensionireformi vastuvõtmine, mis peaks prognooside kohaselt 10 aasta jooksul riigile kokku hoidma pea 150 miljardit dollarit.
Kuid Brasiilia majandust on rängalt tabanud meetmed, mida osariigid ja kohalikud omavalitsused hakkasid kehtestama märtsi keskel ja selle lõpus. Tarbijate ja ettevõtete kindlustunne on rekordmadal ning langus töötlevas tööstuses oli märtsis 9,1%. Majandusteadlaste sõnul tulevad aprillikuised näitajad veelgi kehvemad.
COVID-19 kriis süveneb samal ajal majandusmurede kiuste ning nakatunute arvu kasv lööb rekordeid. Hoolimata haiguspuhangu kasvavast tõsidusest pooldab üha suurem arv brasiillasi aga majanduse taasavamist. Uuringufirma Datafolha eelmisel nädalal läbi viidud arvamusküsitluse kohaselt langes sotsiaalse isoleerimise meetmete jätkumist pooldavate brasiillaste hulk 60%-lt aprilli alguses 52%-le sama kuu lõpus.
Isegi mõnedes linnades, kus on piiranguid rakendatud, ei võeta neid enam kuigi tõsiselt. Maranhão osariigi pealinnas São Luizis elav röntgenitehnik Rafaela Rodrigues ütles, et tema töölisklassi naabruskonnas jätkavad inimesed nõuete eiramist ja tänaval vabalt ringi jalutamist ilma, et keegi üritaks neid korrale kutsuda.
