Marti Kuusik loobub 32 000 euro suuruse hüvitise nõudest
Täna esitasid Marti Kuusikut ja Vabariigi Valitsust haldusvaidluses esindavad advokaadid ühiselt Tallinna Halduskohtule kinnitamiseks kompromissi eesmärgiga lõpetada kohtumenetlus.
Halduskohtus on vaieldud alates eelmise aasta mai lõpust selle üle, kas Vabariigi Valitsus oleks pidanud eksminister Marti Kuusikule maksma ametist lahkumisel pea 32 000 euro suurust hüvitist või mitte.
„Otsustasin vaidlusega mitte edasi liikuda, sest mul on antud asjas suur huvide konflikt - ühelt poolt olin heauskselt uskunud mulle antud sõna, mis, nagu hiljem selgus, ei pidanud, ning seepärast esitasin hüvitise nõude, teisalt on mulle veel tähtsam, et hoian praegusele valitsusele pöialt ning ei soovi tekitada olukorda, kus üks minister peaks astuma kohtus teise ministri vastu," kommenteeris Marti Kuusik, öeldes, et võtab toimunut kooliraha maksmisena.
Kuusik leiab aga siiani, et pole esitanud seoses hüvitisega mingeid põhjendamatuid egoistlikke nõudmisi.
"Soovisin vaid, et seda lubadust, mis esitati siis, kui sooviti minu lahkumist valitsusest, oleks ka tegelikkuses täidetud. Samas pean peaministrist ja kogu valitsusest endiselt väga lugu - need inimesed töötavad väga suure pinge all kogu ühiskonna hüvanguks ja loodan, et see valitsus püsiks, õnnestuks ja teeks head koostööd."
Delfi palus Kuusikult ka teada, mis oli see talle antud lubadust, mis ei pidanud ning missuguste ministrite vahel võinuks kohtumenetluse jätkamisel vastuseisuks läinud, kuid Kuusik ei soovinud seda täpsustada.
"Minu eesmärgiks ei ole mingit sõda tekitada. Kõik, mis soovin öelda, on pressiteates olemas," selgitas Kuusik. "Vastasin temaaitkale ammendavalt, elu läheb edasi," ütles Kuusik Delfile.
Valitsust esindav advokaat Martin Triipan kinnitas Delfile, et menetlus on tõepoolest osapoolte vahel lõpetatud ja oodatakse sellele vaid kohtu kinnitust. Mis ministrite vastuseisust ja mis lubadusest Kuusik rääkis, Triipan ei avaldanud.
Asjade käik
Et Kuusik hakkab hiigelhüvitise nõudest vaikselt taganema, kirjutas Delfi juba veebruaris. Aga tuletame meelde, mis oli nõude põhjus ja kuidas see vaidlus aastaga kulmineerunud on.
Nõue tekkis sellest, et möödunud aasta aprilli viimastel päevadel Jüri Ratase teises valitsuses poolteist päeva ametis olnuna oli Kuusik sunnitud võimaliku perevägivalla tõttu lahvatanud skandaali tõttu ametist tagasi astuma.
Seaduse kohaselt on õigus kuue kuu ametipalga ulatuses hüvitist maksta ministrile, kes on ametist vabastatud valitsuse tagasiastumise, ministrile umbusalduse avaldamise tõttu või siis peaministri ettepanekul. Kuna Kuusik lahkus omal soovil, jäi ta aga hüvitisest ilma.
Kuusik ütles ametist taganedes, et tegi seda üksnes valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides. "Kinnitan jätkuvalt, et minu vastu esitatud süüdistused on laim – ma ei ole vägivallatseja," kinnitas ta oma avalduses toona. Kuusikule maksti pärast skandaali ametist tagasiastumisel välja palk 1,5 tööpäeva eest. See oli 374,5 eurot ja lisaks ka esindustasu 74,9 eurot.
Toona oli ministri kuue kuu palgaks 31 458,36 eurot. Kuusik leidis peale ametist taganemist, et teda hoopis sunniti ametist lahkuma, mitte ei lahkunud valitsusest vabatahtlikult. Selleks andis ta 2019. aasta juunis asja halduskohtusse, et selgitada välja peaminister Jüri Ratase 30. aprillil saadetud kirja õigusvastasus ning tuvastada, et Kuusik justnimelt vabastati ametist Ratase ettepanekul.
Kui esimese nelja kuuga jõuti oktoobris alles eelistungini, siis nüüd pole asi sealt kaugemale justkui jõudnudki. Siiski oli eelistungi järel õhus üsna põnev stsenaarium, mille kohaselt oleks kohtupingis pidanud tunnistusi andma viiendik valitsuskoosseisust - Kuusik soovis tunnistajatena kaasata peaminister Jüri Ratase, siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme.
Riigikantselei esindaja Triipan märkis aasta algul Delfile, et kuna ministrite omavahelisel nõupidamisel toimus suuline vestlus, siis möönis kohus, et dokumentaalseid tõendeid ei olnud võimalik sellest vestlusest esitada.
Niisiis leidis kohus, et tunnistaja kasutamine on küll põhjendatud, ent pole põhjust kuulata üle kolme ministrit, kes üksteise juttu dubleeriksid. Kuusik valis kolme seast Martin Helme ja 12. veebruaril toimuma pidanud esimesel sisulisel istungil pidigi noorem Helme tunnistusi jagama.
Päev enne toimuma pidanud istungit kirjutas Delfi, et Kuusik ja tema advokaat Küllike Namm on riigikantseleile teinud ettepaneku alustada läbirääkimisi kompromissi leidmise osas. Kantselei oli endiselt seisukohal, et Kuusik ei peaks kuue kuu palga suurust hüvitist saama. Mis võis olla kompromissipakkumise nägemus Kuusiku poolt ja miks otsustati läbirääkimisi alustada, Namm ei kommenteerinud.
Nii asutigi läbirääkimisi pidama kohtuväliselt ja nõnda on see nõue veninud juba aasta.
Olukord eelmisel nädalal
Triipan ütles aprilli keskel Delfile, et riigikantselei soov on kindlasti asjaga kiiremini ühele poole jõuda ja loodetavasti lähinädalatel lahenduseni ka jõutakse. "Me pole kõige rõõmsamad, et see on veninud," rõhutas ta.
Nädal tagasi jäi Triipan aga asjade käigust rääkides endiselt napisõnaliseks. "Ei ole infot jagada, kommunikatsioon [Kuusiku] esindajatega on aeglane," selgitas ta, kuid ütles niigi palju, et kompromissläbirääkimiste pall on Kuusiku leeri käes. "Meie huvi on asi suhteliselt kiiresti selgeks saada," rõhutas ta jälle.
Marti Kuusiku esindaja Küllike Namm aga oli veel möödunud nädalal üllatunud, kui kuulis, et läbirääkimiste järgmine samm peaks olema tema kliendi teha. Polnud selge, kas üllatust valmistas väide ise, või asjaolu, et keegi nõnda öelnud oli. Täpsemalt ei soovinud ta nõude teemad kommenteerida, sest Kuusik polevat talle selleks volitusi andnud. Kuusikut ei õnnestunud möödunud nädalal Delfil tabada.
Triipani sõnutsi ei olnud läbirääkimistel aruteluteemaks hüvitise suurus, kuid rohkem detaile läbirääkimistest ei nõustunud ta avama enne, kui asjad selged on. Millal see juhtuda võib, pole jällegi selgust.
Kompromissläbirääkimistel ei olnud küll tähtaega pandud, kuid Triipan avaldas seekord lootust, et enne suve võiks osapooled selgusele jõuda, kas kohtumenetlusega jätkatakse või lõpetatakse. Nüüd siis tulemuseni ka jõuti.
