VIDEO | Mart Helme piirivalve kiirreageerimisüksusest: jaanipäevaks peab esimene 70-meheline üksus olema komplekteeritud
Minister põhjendas 32,5-kilomeetrise piirilõigu kriitilisust sellega, et seal toimub kõige elavam salakaubavedu ning just kagupiiril on toimunud küllaltki palju illegaalseid piiriületusi ja -ületuskatseid. Lisaks on see kolmikpunkt Eesti, Venemaa ja Läti vahel.
"See on kõige keerulisem ja kõige kiiremini väljaehitamist vajav piirkond," sõnas Helme.
Ent uus piir ei saa siseministri sõnul olema mitte mingi okastraataed, vaid tänapäevane integreeritud tehnoloogiaga piirirajatis. Sinna paigaldatakse ta sõnul alarmsüsteemid, kaamerad ning tulevikus on plaan ka juurde ehitada drooniplatvormid ja rajatised lisageneraatoritele.
Pikemas perspektiivis on kavatsus Eesti ja Venemaa vaheline piir välja ehitada nii, et piirivalvamine käib rohkem puldi taga ja kaamerate vaatamisega.
"Tänasel päeval ei ole piirikaitsevõimekust ja -sügavust," kommenteerib Helme, et kui tõepoolest peaks mõni oht piiril olema, siis pole piisavalt kiirreageerimisvõimekust selle lahendamiseks.
"Selleks olemegi praegu asuma kogu piirivalvestruktuuri reorganiseerima," lisab ta. Juurde tuuakse lisaüksused, mille värbamine praegu toimub. Alustatakse varustuse ja relvastuse hankimist ning väljaõpet.
"Jaanipäevaks peab esimene 70-meheline üksus olema komplekteeritud," ütleb Helme.
Uus üksus jaguneb kaheks, millest üks pool on Põhja-Eestis ja teine Lõuna-Eestis.
Et piiriehitus paljudele kagueestlastele tagaaeda tuleb, aitab Helme sõnul kaasa kohalikule elule. "Seal inimesed rõõmustavad selle üle. Saab majutust pakkuda, toitlustust pakkuda, oma kanamune müüa," loetleb ta. Hanke võitnud Merko ehituse üks tugevus oli siseministri sõnul just see, et kaasatakse kohalikke ettevõtjaid ja tööjõudu, selmet kõike kohapeale Tallinnast vedama hakata.
Kolm aastat, 20 miljonit eurot ja 23,5 kilomeetrit
AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov ütles, et kagupiiri taristu valmimine eeldab ülitäpset planeerimist nii tulemuse kui tööprotsessi mõttes. „Piirialaga kaasnevad erisused, pinnaseolud ja ligipääsude vähesus töömaale muudavad projekti väljakutsuvaks, aga seda innustavam on Eestile niivõrd olulist rajatist ehitada,“ sõnas Volkov.
Kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööd kulgevad 23,5 kilomeetrisel kitsal piirilõigul Võrumaal alates Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktinist 3,5 kilomeetrit põhja pool asuva Tserebi küla Vanigõjärve lõunakaldani.
Maismaapiiri ehitus jagati mitmeks etapiks, et tagada pakkujatele hankes osalemiseks võrdsemad võimalused ning kindlustada, et tööd oleks ühele ehitajale jõukohased, jääks plaanitud ajaraami sisse ning tulemus saaks kvaliteetne ehk võimaldaks piiriturvalisust kõrgel tasemel tagada ka kümnete aastate möödudes. Kui esimeses piirilõigus on tööd alanud, jätkatakse järgmiste piirilõikude ehitushangete ettevalmistamise ja väljakuulutamisega.
Praeguse prognoosi kohaselt kulub 23,5 kilomeetrile piiritaristu väljaehitamiseks hinnanguliselt kuni kolm aastat ning ligi 20 miljonit eurot. Lisaks on tänaseks investeeritud umbes 25 mln eurot selleks, et projekteerida maismaapiir, rajada katselõigud, paigaldada maismaale piirimärgid, Peipsi järvele veemärgid ning Narva jõele täiendavad seirepositsioonid.
Mullu suvel otsustas valitsus piiritaristu elemente osaliselt vähendada. Nii jäeti projektist välja liivariba ja loomatõkkeaed, ühtlasi otsustati patrullrada kohati kitsendada ning jätta läbitavaks kergtehnikaga. Ehitushange ei hõlma seiretehnikat ega IT-lahendusi, mis on plaanis hankida eraldi pärast taristu valmimist.
