"Hommikul nägin. Siit auto ja käru vahelt tuli ja jooksuga läks edasi. See oli päris suur karu," kirjeldab ta. Liis näitab ka muru poole - mutta on pressitud suur karu käpajälg.

Jah, kitsed-oravad on Liisi kodu ümbruses küll, kuid karu pole ta seal kunagi näinud.

Aga karu ei näinud ta täna mitte ainult ühe, vaid kaks korda. Liis läks hiljem koeraga jalutama ning lemmikloom hakkas haukuma. Järsku märkas ta, et karu oli puude vahel, temast mõne meetri kaugusel.

Koer kisukus kogu aeg karu poole, kuid Liisil oli ainuke mõte, et kuidas jõuda koju.

"Kusjuures, ma tulin koeraga jalutama ja mõtlesin, et ma kindlasti seda karu täna teist korda enam ei näe. Ta ei tule rohkem. Aga jah - mul on praegu siiamaani värinad sees," ütleb Liis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena