RMK asub taas koristama Jõelähtme metsatukka, mille prügisse on maetud kümneid tuhandeid
Septembris katsid keskkonnaministeerium ja RMK prügiplatsil pikniku, et näidata metsatuka järjepideva prügistamise tõsidust (loe reportaaži siit). Hunnikus seisid külmkapid, diivanid ja madratsid, kuigi platsi oli koristatud alles poolteist kuud tagasi. Suve jooksul oli sealt ära viidud 90 tonni prügi. Pikniku käigus pandi platsile ka RMK sildid, kuid paremaks pole midagi läinud.
„Järgmisel nädalal algab kõik otsast peale,” nendib RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Sille Ader. „RMK koristab ebaseadusliku prügila taas puhtaks ning loodab naiivselt, et äkki ühel kaunil päeval inimesed mõistavad, et mets pole prügikast.” Ta märgib, et looduses laguneb prügi aastasadu, rääkimata ohust sealsele elustikule, põhjaveele ja seeläbi ka inimesele endale.
Jõelähtme valla keskkonnanõunik Mailis Virve kinnitas, et pärast korraldatud jäätmeveo kohustust on kõik valla jäätmevaldajad hõlmatud korraldatud jäätmeveoga – see tähendab nii valla elanikke kui ettevõtteid-asutusi. Jäätmeleping on olemas kõigil elu- või tegevuskõlblike ehitistega kinnistutel, mis laseb jäätmeveoteenuseid osutada minimaalselt üks kord kuus, lisas ta.
Samuti on valla hinnangul piisav jäätmejaamade töö, kuhu peaksid jõudma vanad külmkapid ja diivanid, mis praegu metsa alla viiakse. Virve osutas, et Jõelähtme valla elanikud saavad oma jäätmed viia tasu eest Tallinna jäätmete taaskasutuskeskusesse, mis on nädala sees avatud vahemikus 6-21 ja nädalavahetusel 8-18. Ohtlikke jäätmeid ja elektroonikajäätmeid saab viia Koogi poe kõrval olevasse konteinerisse iga päev kell 9-20. „Samuti korraldatakse kaks korda aastas ohtlike jäätmete kogumisringe ning eterniidi kogumisringe. Leiame, et need võimalused on elanikele piisavad,” sõnas keskkonnanõunik.
Vallavalitsus peab probleemi allikaks hoopis teisi omavalitsusi. „Metsade prügistamine on probleem eelkõige suuremate linnade läheduses. Selge on see, et ükski metsaomanik ei suuda igapäevaselt oma valdustel silma peal hoida ja seetõttu tekib mõnedel hoolimatutel kodanikel karistamatuse tunne – niikuinii vahele ei jää,” kirjeldas Virve. Ta peab tõenäoliseks, et prügistajad pole Jõelähtme valla elanikud, vaid hoopis suurematest naaberomavalitsustest tulnud isikud.
„Jõelähtme valla elanikel on võimalik lisaks olmejäätmetele ära anda kodu ukselt ka pakendijäätmeid, biolagunevaid jäätmeid, vanapaberit ja kartongi, suurjäätmeid, elektroonikajäätmeid ja ka väiksemas koguses ehitus- ja lammutusjäätmeid. Seega ei ole meie valla elanikel enamiku koduste jäätmete tekke korral vajalik minna neid kuhugi sokutama, vaid need saab jäätmevedajale mugavalt üle anda, kes neile sõltumata asukohast ise järele tuleb,” selgitas keskkonnanõunik. „Liigiti kogutud jäätmete üleandmine vedajale on Jõelähtme vallas 80–90% odavam segamini visatud jäätmetest.”
