ERISAADE | Tiit Land: loodan väga, et teadlased ei pea enam tänavale marssima ja valitsusele nende lubadusi meelde tuletama

Kas TalTech või TTÜ? Tallinna Tehnikaülikooli uue rektori Tiit Landi sõnul sobivad ülikoolile mõlemad hästi. "Kui nime juurde tulla, siis kõige olulisem on tehnikaülikool. Eestis ainuke tehnikat ja insenere koolitav ülikool," ütleb Land. "Erinevad nimed, erinevad lühendid. Eks iga nimi tahab sisseelamist. Vaatame rahulikult, ärme keela ja ärme ka väga peale suru. Iga nimi hakkab ise elama."

Tiit Landile tuli ettepanek kandideerida TTÜ rektoriks õigel ajal. Vähem kui aasta pärast peaks tema ametiaeg Tallinna Ülikooli rektorina lõppema ja suuri reforme või protsesse praegu pooleli ei ole.

Kuigi Land ei tea öelda, kuidas hääled eile TTÜ nõukogus jagunesid, siis vajaminevad 2/3 sai just tema. Ta sõnab, et need hääled polnud aga kindlasti umbusaldusavaldus senisele rektorile Jaak Aaviksoole. "Nõukogu kaalus erinevaid kandidaate ja tulevikku silmas pidades leidis parema kandidaadi," lausub Land.

Kindel plaan on asuda muutusi tegema, kuid suurteks reformideks enam vajadust ei ole. "Inimesed vajavad stabiilsust ja töörahu," võtab ta viimase viie aasta jooksul kõikides Eesti ülikoolides tehtud reformid kokku.

"Tunnen, et mulle on kõrged ootused," ütleb Land. "Praegu inimesed vajavad tunnetust, et juhtkond toetab neid ja turvaline ning stabiilne keskkond ja õhkkond oleks rajatud."

Maailma ülikoolide paremiku püüdmine ei peaks Landi hinnangul TTÜ eesmärk olema.

"Kui me oleksime MIT [Massachusettsi Tehnoloogiainstituut, maailma ülikoolide edetabelis esimene] või number üks, siis tekiks küsimus, et kelle jaoks me oleksime. Kui Eestis oleks ülikool, mis oleks nendes ränkingutes esimese kümne hulgas, siis päris kindlasti poleks selle eesmärk ja missioon olla ülikool Eesti tudengite jaoks," ei sooviks Land üle dramatiseerida TTÜ paiknemist ülikoolide edetabelis 600+ hulgas.

Tänavale ehk rohkem marssima ei pea

Küll aga on edetabelid ta sõnul olulised ülikooli nähtavuse ja mõjukuse jaoks. TTÜ-s on välistudengeid ja -õppejõude umbes 15 protsenti ja nende ligimeelitamiseks on koht edetabelites oluline argument. Land sõnab, et kuna edetabelites mõjutab positsiooni kõige enam tulemus teadus- ja arendustöös, siis tuleks just sellele ka tulevikus enam keskenduda.

Land kinnitab, et plaanib TTÜ välistudengeid teravate poliitiliste väljaütlemiste eest kaitsta. Seda on ka varem näiteks läbi rektorite nõukogu tehtud.

"See diskussioon on natukene viltu läinud. Mis on välistudengite eesmärk, miks me tahame, et nad oleks?" küsib Land ja vastab, et nad pole Eestis ülikoolidele mitte rahateenimise eesmärgil - nende õppemaks eestikeelset õpet tasa ei suudaks teha - vaid et õppekvaliteeti hoida. "Selleks, et luua rahvusvahelist keskkonda, et meie tudengid saaksid rahvusvahelistuda kodus," lisab ta.

Pandeemiaga on Landile tekkinud tunne, et teadus on jälle au sees. "Kui aasta tagasi teadlased marssisid Toompeale valitsuse 1% SKT-st rahastuse lubaduse pärast, siis nüüd aasta hiljem on teadlased ise oma elevandiluust tornidest alla tulnud ja pakkunud väga palju häid lahendusi," sõnab ta.

Teisest küljest sümpatiseerib Landile, et valitsus võttis eriolukorra ajal teadlasi väga tõsiselt kuulda. "Loodan väga, et nüüd, kus elu normaliseerub, ei vaju see koostöö tagasi aasta tagusesse olukorda, kus teadlased tunnevad, et peavad tulema tänavale marssima ja tuletama meelde, et valitsus seisaks lubaduste eest, mis nad välja on käinud."