Eesti, Läti ja Leedu leppisid sel kuul kokku “Balti mullis", avades kokkuleppe korras vastastikused piirid ja avaldades lootust, et ka Poola ja Soome võiksid tsooniga peagi ühineda.
Haavisto leidis, et vabatsoon loodi aga ennatlikult ja ennekõike seetõttu, et Baltimaad tahtsid silma paista, tehes otsuse vahetult enne Euroopa Nõukogu kaugistungit. "Kõigi kolme riigi ministrid olid kogunenud Riiga ja rääkisid, et nad saavad koos olla. See oli väike demonstratsioon, kui hästi baltlastel teistega võrreldes läheb," leidis Haavisto.
Haavisto märkis, et ta saab aru eestlaste soovist lubada laiemat vaba liikumist, sest nende jaoks on olulised Soome turistid. Ta nentis aga, et Helsingi on seesuguse otsuse osas ettevaatlik.
"Me oleme öelnud, et hindame mingil hetkel, kas võib lubada reisida ka teistel peale pendelrändajate. See on meie suhtumine Balti vaba liikumise alasse, ja kui mõelda koroonaolukorra peale, siis "Põhjamaade mull" on veel kaugemal," tõdes ta.
Haavisto märkis ka, et koroonakriis on nii Põhja- kui Baltimaad üksteisele veel lähedasemaks muutunud. "Ma pole varem suhelnud nii tihedalt ei Rootsi ega Eestiga. Vahepeal oli meil lausa igapäevane suhtlus," lausus ta.
