Telejuht Priit Leito surma uurimine lõpetati. Valvur rikkus reegleid, kuid see ei põhjustanud surma

21. märtsil arestimajas surnud Priit Leitot võis terviserike tabada juba kell 10.22. Kuigi kinnipeetavaid on kohustuslik kontrollida iga tunni tagant, saabus uurija arestikambrisse alles peale 12.

Mai keskel jõudis lõpule PPA sisekontrollibüroo uurimine Kesklinna jaoskonna kinnipidamiskambri surmajuhtumi kohta. Uurimine tuvastas, et 10 minutit varem magama läinud kinnipeetut tabas kella 10.22 ajal terviserike. Arestimaja töötaja oli rääkinud mehega kella 10 ajal, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiteenistus Delfile.

Järgmisel korral siseneti kambrisse kella 12 ajal, et viia mees kokku lepitud kohtumisele uurijaga ning siis tuvastati, et ta on surnud. Tagantjärgi kaamerapilti hinnates leiti, et 10.22 ajal on 34 sekundi jooksul näha märke, mida on võimalik terviserikkega seostada, kuigi mehe asend ei muutu.

Arestimaja sisekorra kohaselt tuleb lisaks kaamerapildi jälgimisele kinnipeetavaid kontrollida ka füüsilise ringkäiguga iga tunni tagant. Kuna kinnipeetu ütles arestimaja töötajale kell 10, et puhkab kuni uurijaga kohtumiseni, eeldas töötaja enda sõnul, et mees magab.

Juhtunu täpsemad asjaolud:

20. märtsi lõunal teatati häirekeskusele joobekahtlusega juhist Tallinnas. Politseinikud peatasid sõiduki Endla tänaval ning tuvastasid 45-aastasel juhil kriminaalse joobe. Tegemist oli Priit Leitoga, kes viidi Kesklinna politseijaoskonna kinnipidamiskambrisse, et ta kaineneks ning siis saaks läbi viia kriminaalmenetluses vajalikud toimingud.

Kuna mehel oli juba auto peatamisel väliselt näha kerge pindmine vigastus, kutsus politsei jaoskonda kiirabi. Meedikud vaatasid mehe enne kambrisse paigutamist üle ning nende hinnangul ta haiglasse viimist ei vajanud.

Sisekontrollibüroo tegi menetluse käigus kindlaks, et järgmisel päeval suheldi Leitoga hommikusöögi viimisel veidi enne kella 8 ning hiljem kell 10. Kummalgi juhul polnud mehel tervisega seotud kaebusi. Kaamerasalvestistelt on näha, et mees liigub pärast 10 kambris ringi, heidab voodisse ning 10.22 on 34 sekundi jooksul väliselt näha märke, mida saab terviserikkega seostada. Mees jääb samasse asendisse kuni 12.06 siseneb kambrisse uurija.

Leito täpset surma põhjust ei ole politseil õigust avaldada.

Arestimaja töötaja rikkus korda

Arestimaja töötajad peavad jälgima kinnipeetute kambreid vahetult kambriuste jälgimisaknast vähemalt üks kord tunnis ning edasilükkamatute tööülesannete täitmisel mitte pikema kui kahetunnise perioodi jooksul. Selle nõude eesmärk on erakorraliste sündmuste ärahoidmine ja viivitamatu sekkumine. Kinnipeetu regulaarne kontrollimine ei pruugi lõpuni välistada surmajuhtumite toimumist, kuid aitab surmajuhtumite esinemise riski vähendada.

Seega rikkus arestimaja töötaja PPA kinnipidamiskambritega seotud sisemist töökorda, mis näeb ette kambrite regulaarse kontrollimise mitte ainult kaamerate vahendusel, vaid ka füüsiliselt kambrisse vaatamisega. Selle nõude täitmata jätmine ehk kella 11 ajal kambrisse mitte vaatamine pole seostatav varem toimunud kinnipeetu surmaga, kuna ilmselt oli surm saabunud juba enne seda kellaaega. Seetõttu ei määratud ametnikule distsiplinaarkaristust.

Põhja prefekt Kristian Jaani: arestimaja töötaja elas juhtunut raskelt üle

Kui riik võtab kelleltki vabaduse, siis peab ta tegema kõik endast oleneva, et kinnipidamise põhjusest sõltumata seda inimest hoida. Põhja prefektuuri jaoskondadest on kinnipidamiskambrid vaid Kolde puiesteel ning võimalikult heade tingimuste tagamiseks sulgesime viimasel poolaastal nii Ida- kui ka Lääne-Harju jaoskondade kambrid. Kesklinna jaoskonnas on olemas vajalik videovalvesüsteem, millega kambritesse toodud inimesi jälgida ning kindlad käitumisjuhised arestimaja töötajale, et võimalikke ohuolukordi varakult märgata. Lisaks kaameratest jälgimisele peab arestimaja töötaja käima regulaarselt ka läbi kambriluugi inimest vaatamas. Peamine kambrite n-ö füüsilise kontrollimise eesmärk ongi inimese tervise kaitse ja veendumine, et temaga on kõik korras.

Kui arestimaja töötaja märkab kambris oleval inimesel võimalikku terviseprobleemi, kutsub ta välja kiirabi. Kesklinna jaoskonnas tehakse kiirabi väljakutse keskmiselt ülepäeviti. Kuna arestimajas pole meedikut, siis kaasame kiirabi kõigis olukordades, kus on kahtlus, et inimesega pole kõik korras. Selle juhtumi puhul ilmnes tervisehäire väga ootamatult. Arestimaja töötajaga suhtlemisel paarkümmend minutit varem mees millegi üle ei kurtnud, ta ei saanud kambri häirenupuga abi kutsuda ka terviserikke ajal ning jäi pärast seda kambris samasse asendisse. Seetõttu jäi kinnipeetu äkiline raske seisund arestimaja töötajal märkamata ning kahjuks ei oleks järgmise täistunni ajal kambri kontrollimine kuidagi muutnud saabunud tagajärge.

Surmajuhtum on arestimaja töötajatele alati emotsionaalselt väga raske ning loomulikult süüdistab inimene iseennast ja juurdleb, et kas ta saanuks teha midagi rohkem või teistmoodi, et elu päästa. Arestimaja töötaja elas ise juhtunut raskelt üle. Kuigi kambri kontrollimata jätmisega rikkus töötaja käitumisjuhiseid, ei olnud see inimese surmaga põhjuslikus seoses.

Priit Leito alustas oma meediakarjääri kohe pärast Tartu ülikooli lõpetamist 1997. aastal Sõnumilehes.

1998-2000 oli ta Sõnumilehe tegevjuht, seejärel ühendas edukalt Õhtulehe ja Sõnumilehe ning jätkas uue ettevõtte eesotsas.

2005. aastal sai Leitost Ekspress Grupi tegevjuht, 2009. aastal asus ta ametisse Modern Times Group Eesti ettevõtete TV3 AS ja Mediainvest Holding AS tegevjuhina. Nimetatud ettevõtete alla kuulub hulk tele- ja raadiokanaleid.

Alles 6. märtsil suri 73 aasta vanusena Priit Leito isa, samuti kauaaegne ajakirjandusjuht ja kirjastaja Toomas Leito.