Hollandi parlamendis selgitati, kas inimesi koroonaviirusega nakatanud naaritsad on oht rahva tervisele
Nüüd, kui koroonaviirus on valla pääsenud Hollandi naaritsafarmides, tekib küsimus: kas naaritsad on oht rahva tervisele. Eilsel teadlaste tehnilisel briifingul ei õnnestunud Hollandi parlamendi alamkoja Tweede Kameri liikmeid selles täielikult veenda, et ei ole, kirjutab ajaleht De Volkskrant.
Praegusel hetkel on De Volkskranti sõnul teada Brabanti provintsi viies kohas asuvast neljast ettevõttest, et naaritsad on koroonaviirusesse nakatunud. Viimastel nädalatel on ettevõtetest õhuproove võetud ja naaritsaid Covid-19 suhtes testitud. Neljast ettevõttest kolmes leiti naaritsatelt sama „viiruskood” ja seega eeldatakse, et nakatumised on üksteisega seotud. Kokku on koroonaviirusega nakatunud ettevõtete neli töötajat. Kaks neist on nakkuse saanud pea kindlasti naaritsalt. Kahe puhul ei ole seos selge, teatas Hollandi Rahvatervise ja Keskkonna Riigiinstituudi (Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu – RIVM) nakkushaiguste vastase võitluse direktor Jaap van Dissel eile Tweede Kamerile.
Võetud proovidest on igal juhul selge, et naaritsafarmide töötajad on farmides viirusega kokku puutunud, selgitas Utrechti ülikooli veterinaariaprofessor Arjan Stegeman. Siiski ei ole asi Stegemani sõnul nüüd nii, et naaritsad kujutavad enesest ohtu rahva tervisele. Viirust ei ole leitud õhus väljaspool hooneid, kus naaritsaid peetakse, ja ükski farmide läheduses elav inimene ei ole nakatunud. Kõndimis- ja jalgrattasõidukeeld naaritsafarmide ümbruses on seetõttu taas tühistatud. Van Dissel toetas oma juttu lihtsa statistikaga: maailmas on kokku 5,4 miljonit inimest, kes on saanud nakkuse kindlalt teiselt inimeselt, ja ainult kaks inimest, kes on saanud nakkuse kindlalt naaritsalt.
Tegelikult võivad praegu inimesed kujutada endast ohtu naaritsatele. Neljast Hollandi ettevõttest kolmes on koroonaviirus inimeselt naaritsale üle kandunud, neljanda puhul pole teada, kuidas viirus sinna sai. Siiski tuleb Stegemani sõnul ära hoida loomade viiruse reservuaarideks muutumine. Seetõttu on uuritud ka teisi loomi. Küülikud, hamstrid, tuhkrud ja kassid on viirusele vastuvõtlikud, koerad vähem. Kanad, sead ja pardid ei ole viirusele vastuvõtlikud.
Hollandis jätkub naaritsafarmide uurimine ning uuritakse ka sealsete kasside rolli viiruse levitamisel. Esialgu on farmide külastamine keelatud ja töötajatele soovitatakse põhjalikke kaitsemeetmeid.
Eksperdid ei suutnud parlamenti siiski täielikult rahustada. Erakonnad GroenLinks (vasakrohelised), SP (Sotsialistlik Partei) ja PvdD (Loomapartei) nõudsid juba varem Hollandi 55 naaritsafarmi sulgemist. Need karusnaha tootmiseks mõeldud ettevõtted tuleb 2024. aastal niikuinii kõik sulgeda. Parlamendis küsiti, miks siis oodata ja nende olemasoluga asjatult riskida.
Professor Stegemani sõnul on see poliitiline otsus ja parlamendiliikmete asi.
