Kümmekond eestlast on Indias ikka veel lõksus ja paluvad abi. Välisministeerium: kes maksta ei jaksa, see koju ei saa
Kolmeks kuuks Indiasse lõksu jäänud eestlased on hirmul, nende rahad on otsakorral ja lähenev vihmaperiood sunnib neid turvalisemat majutust otsima. Strutšenko kirjeldab võikaid juhtumeid, kus inimesi on tänavatel omavoliliselt pekstud ja nende käeluid murtud või kuidas politsei vahistas viis kohalikku 11-16aastast last ning nõudis nende lunastamise eest 25 000 ruupiat, mis on ligi 300 eurot lapse kohta. “Meil on siin mitu Eesti peret väikeste lastega,” sõnab Strutšenko.
Kuigi viimasel ajal on tänavapilt rahulikum, siis koroonakriisi alguspäevil olid Strutšenko sõnul poed ja turud kinni ning süüa ei olnud. Kohalikud viskasid turistid välja ja politseinikud peksid bambuskeppidega tänavatelt toitu otsivad inimesed minema. Riigi lukustamise alguses ei osanud keegi ta sõnul ette näha, et kolmest päevast võib saada kolm kuud. “Riik andis vale informatsiooni toimuva kohta. Kui suleti kõik lennujaamad, muutusid ka kõik plaanid,” heidab Strutšenko valgust praeguseni veninud kriisi algusele Indias.
“Kõigil hakkavad rahalised vahendid otsakorrale jõudma. Pole lende Eestisse ega selgust, millal ja kas nad võiksid alata. Kirjutasime ja võtsime ühendust Eesti Suursaatkonnaga Indias, Delhis, aga mingit reaalset abi või toetust ei järgnenud. Konsul piirdus oma kohustustes lihtsalt eneseabi soovitustega,” ütleb Strutšenko, et abipalve välisministeeriumile on neid kodumaale tagasi aidata.
Kes maksta ei jaksa, see koju ei saa
Välisministeerium vastas mehele, et kõikide abivajajatega Indias on toimunud saatkonna poolt tihe suhtlus. “Abivajajatele on pakutud võimalusi kasutada Euroopa Liidu riikide saatkondade poolt korraldatud erilende, mida paljud on teinud, kuid millest osad Teie kirjas nimetatud isikud on samas kahjuks korduvalt loobunud,” tõdes välisministeeriumi konsulaarosakond oma vastuses.
“Praegusel hetkel teeb jätkuvalt lende firma KLM, kuhu äsja on soetanud piletid mitmeid eestlased,” selgitab välisministeeriumi avalike suhete osakonna peadirektor Inga Bowden. Tuleb vaid minna rongiga Mumbaisse ja sealt lennata Amsterdami, kust omakorda saab Eestisse. Seda infot on välisministeerium Bowdeni sõnul jaganud eestlastele ka Facebooki grupis “Goa uudised”.
Aga nagu ikka, asi on rahas. Välisministeeriumi etteheitele, et eestlaste seltskond on korduvalt neile pakutud lendudest loobunud, vastab Strutšenko, et ministeeriumi pakutud KLM lend maksab 2450 eurot inimese kohta ja sellist raha pole ei temal ega ka tema teistel saatusekaaslastel.
“Kõik tahtsime saada lennule Helsingisse, aga kohad olid välja müüdud,” kirjeldab mees kaks kuud tagasi olnud olukorda. “Ja muud pakutud lennud, näiteks Londonisse, polnud mõistlik valik. Eriti väikelastega peredele. Polnud ju selge, kus ja kui kaua tuleb seal viibida ja kuidas sealt koju saaks,” räägib Strutšenko.
Kui raha ei ole, soovitab ministeerium ühendust võtta lähedaste, tuttavate, naabrite, tööandja, kolleegide jt inimestega, kes saaksid kõik neid toetada. “Kui sellisel viisil Teil vajalikku summat ei õnnestu koguda, saate pöörduda ka oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole Eestis ning paluda abi. Välismaal viibimist välisministeerium ei rahasta, selleks puuduvad meil seaduslikud alused,” seisab välisministeeriumi vastuses Strutšenkole.
“Arusaamatu on, et miks ministeerium ja saatkond ei saa praktiliselt toetada, ning soovitab pöörduda meist 10 000 kilomeetri kaugusel asuvate omavalitsuste poole meie India probleemiga,” ütleb Strutšenko, et nad soovivad lihtsalt inimlikku abikätt. “Aga vastuseks saame, kellele vastutust üle anda,” lisab ta.
Euroopa Liit lõpetab erilennud
“Aktiivset erilendude korraldamist Euroopa Liidu riikide poolt enam oodata ei ole,” sõnab Bowden. Võimalik, et toimuvad veel väga üksikud humanitaarkaalutlustel tehtavad lennud. Näiteks, kui raskes tervislikus seisundis inimest on koduriiki vaja transportida. Ent seesugusele lennule arvukalt lisareisijaid enam peale ei võeta.
Eesti kodanikke ja elanikke on Euroopa Liidu lendudega koju toodud 141. Bowden kommenteerib, et neile teadaolevalt on Eesti kodanikke välismaal veel kokku 50 ning nendega on pidevalt ühenduses oldud. Kojutulekuks soovitab välisministeerium peamiselt reisibüroode abi ning suhelda kohapealsete Euroopa Liidu riikide saatkondadega, kui Eestil peaks riigis oma saatkond puuduma.
