83% eestlasist väidab, et eriolukorra piirangud ei rikkunud nende inimõigusi
Turu-Uuringute AS viis Inimõiguste Instituudi tellimusel 14.-18. maini läbi veebiküsitluse veidi enam kui tuhande Eestis elaniku seas. Küsitluses paluti inimestel muuhulgas hinnata, kas eriolukord on rikkunud nende õigusi ning kas riigiinstitutsioonid, meedia ja ettevõtlus on järginud ja kaitsnud oma töös inimõigusi.
Eriolukorra piirangud ei ole rikkunud kellegi inimõigusi, leidis 83% vastanuist. 14% arvasid, et eriolukord rikkus nende inimõigusi. Eriti on seda tunnetanud 40-49 aastased (20%) ja muust rahvusest inimesed (19%) ning määratlemata kodakondsusega (25%) ja Kirde-Eestis elanikud (24%).
Samuti tunnetasid 12. märtsist 17. maini eriolukorra ajal kehtinud piiranguid negatiivselt vabakutselised (25%) ja keskastmejuhid (21%).
88% Eesti elanikest leiab, et meil on inimõigustega kõik korras. Eelmise uuringu ajal 2018. aastal oli inimõiguste olukorraga rahul 73% (2016 - 68% ja 2012 - 54%).
Suurim toetus (92%) on õpilaste ja üliõpilaste ning eakamate pensionäride ehk vanusegrupi 75+ seas (94%). Meeste ja naiste toetusprotsent vastavalt 87% ja 88%. Samuti on toetus kõrge Eesti kodanike hulgas (90%), Venemaa kodanike ja määratlemata kodakondsusega elanike seas on vastav protsent 68% ja 70%.
Seekord küsiti vastajatelt ka, kas nad on ise rikkunud kellegi inimõigusi. Sellele küsimusele vastas jaatavalt 9%, mis omakorda jagunes: mehed 12% ja naised 6%.
Proportsionaalselt on tulemus kõikides vastanute rühmades liikunud aastate lõikes positiivses suunas. Inimeste hinnangut inimõiguste järgimisele mõjutab oluliselt nende suhtluskeel, sellele korreleeruv rahvus, haridustase ja sissetulek, sotsiaalne positsioon ja mõningal määral ka elukoht.
Küsimusele, kas Eesti põhiseadus kaitseb teie õigusi ja väärtusi, oli kõigi jaatavalt vastanute protsent 82. Kui 90% Eesti kodanikest usuvad, et põhiseadus kaitseb neid, siis siin elavate Venemaa kodanike ja määratlemata kodanike seas oli "Jah" vastus ära toodud vastavalt 52% ja 67%, muude riikide kodanike seas oli see 83%.
Samuti on vastajatele oluline, et Eesti põhiseaduses on õigustele lisaks välja toodud ka kohustused. Põhiseaduse järgimist pidasid tähtsaks 96%, maksude maksmist 94 % ja valmisolekt kaitsta riigi iseseisvust 86% vastajaist.
Viimase kolme aasta jooksul on enim vastajate hinnangul järginud ja kaitsnud inimõigusi oma töös politsei- ja piirivalveamet (74%), tervishoiusüsteem (73%), maksu- ja tolliamet ning kohalikud omavalitsused (66%), valitsus (62%), kaitsevägi 59%, õigussüsteem (58%), riiklikul kapitalil (48%) ja erakapitali põhinevad ettevõtted (42%).
Küsimusele, kas Eesti ajakirjandus on oma tegemistes järginud ja kaitsnud inimõigusi, vastati järgmiselt, et eestikeelne meedia on seda teinud 55% ulatuses ja ei ole seda teinud 23% ning küsimusele ei osanud vastata 21%. Eesti venekeelses meedias oli see protsent vastavalt 31%, 18% ja 51%.
Vastanud leidsid, et enim on oma töös inimõigusi järginud rahvusringhääling 67%, vastupidist arvasid 14% ning "ei oska öelda" vastas 19%. Eesti erameedia puhul olid tulemused vastavalt 44%, vastupidist leidis 21% ning oma arvamust ei osanud öelda 35%. Eesti trükiajakirjanduse puhul vastas samale küsimusele jaatavalt 54%, "ei" vastas 20% ja midagi "öelda ei osanud" 26% vastanuist.
Privaatsust ja õiguste rikkumist sotsiaalmeedias ja internetikeskkonnas on rohkem tunnetanud mehed (14%) kui naised (10%), samuti õpilased ja üliõpilased. Vanuserühmades oli jaotus järgmine: 15-19 a - 31% ja 20-29 a - 22%.
