VIDEO | Rahutused USA linnades jätkusid kuuendat päeva, meeleavaldajad eirasid liikumiskeeldu
USA linnades puhkesid kuuendat õhtut järjest vägivaldsed rahutused mustanahalise George Floydi surma tõttu politseinike vahi all. Ligi 40 linnas on kehtestatud liikumiskeeld, aga seda on ignoreeritud.
Märulipolitsei ja meeleavaldajate kokkupõrked toimusid muu hulgas New Yorgis, Chicagos, Philadelphias ja Los Angeleses. Kasutati pisargaasi ja piprakuule, vahendab BBC News.
Mitmetes linnades süüdati politseisõidukeid ja rüüstati poode.
USA rahvuskaart teatas eile, et 15 osariigis ja Washingtonis on mobiliseeritud 5000 rahvuskaardi liiget.
Washingtonis koguneti Valge Maja juurde, kus süüdati lõkkeid ja loobiti politseinikke kividega.
Rahvuskaart teatas, et julgeoleku eest vastutavad endiselt osariikide ja kohalikud õiguskaitseorganid.
Philadelphias näitas kohalik televisioon politseiautode ja lõhkumist ja vähemalt ühe poe rüüstamist.
„Seadus ja kord Philadelphiasse KOHE! Rüüstatakse poode. Kutsuge meie suurepärane rahvuskaart,” kirjutas president Donald Trump Twitteris.
Rüüstamisest teatati ka California osariigis Santa Monicas.
Minneapolises, kus Floydi surm aset leidis, vahistati veokijuht, kes väidetavalt rammis läbi teetõkke ja kihutas maanteel marssinud meeleavaldajate suunas. Sotsiaalmeediasse postitatud videos on näha, kuidas inimesed juhi rooli tagant välja tirivad. Juht viidi hiljem väiksemate vigastustega haiglasse.
Minnesota kuberner Tim Walz ütles, et veokijuhi motiiv ei ole selge. Walzi sõnul on ime, et ei juhtunud tragöödiat ja inimesed surma ei saanud.
Denveris avaldasid tuhanded inimesed rahumeelselt meelt Colorado osariigi kongressi juures, lamades näoli maas, käed seljal ja skandeerides: „Ma ei saa hingata.”
Suuremad meeleavaldused toimusid ka Atlantas, Bostonis, Miamis ja Oklahoma Citys.
Teatatakse ka märulipolitsei vägivallast meeleavaldajate vastu. Atlantas vallandati eile kaks politseinikku liigse jõu, sealhulgas taseri kasutamise eest kahe tudengi vastu.
Floydi juhtum on taas sütitanud viha mustanahaliste tapmise pärast politseinike poolt. Sellele lisandub vimm sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse ja rassilise eraldatuse pärast.
Alates meeleavalduste algusest nädal tagasi on vahistatud sadu inimesi.
Valgele endisele politseinikule, 44-aastasele Derek Chauvinile on esitatud süüdistus 46-aastase Floydi mõrvas Minneapolises.
Politsei sai 25. mai õhtul telefonikone kohalikust toidupoest, milles väideti, et Floyd maksis võltsitud 20-dollarise rahatähega.
Politseinikud üritasid Floydi autosse suruda, kui ta maha varises ja ütles, et kannatab klaustrofoobia all.
Politsei teatel avaldas Floyd politseinikele füüsilist vastupanu ja tal pandi käed raudu. Video juhtumist ei näita, kuidas vastasseis alguse sai.
Chauvin surus oma põlve Floydi kaelale ning videos on kuulda, kuidas viimane ütleb „palun, ma ei saa hingata” ja „ärge tapke mind”.
Lahkamise esialgsetel andmetel oli politseiniku põlv Floydi kaelal kaheksa minutit ja 46 sekundit. Ligi kolm minutit sellest ajast ei olnud Floyd kontaktne.
Ligi kaks minutit enne seda, kui Chauvin põlve Floydi kaelalt ära võttis, kontrollisid teised politseinikud Floydi pulssi ega leidnud seda. Floyd viidi haiglasse ja tunnistati tund hiljem surnuks.
Floydi perekonda esindav advokaat süüdistab Chauvini ettekavatsetud mõrvas.
