FOTO | Kopli lahes nähti siinmail haruldast külalist silmikdelfiini

Läänemerre lõbureisile sattunud silmikdelfiinide perekond on oma ringreisil jõudnud Eestisse, täna nähti neid Tallinna lähedal Kopli lahes. Varem nähti kolme silmikdelfiini Soomes Turu lähedal.

Delfiine märkas täna pukseril tööd teinud loots Indrek Sülla, kes neid märgates võttis taskust telefoni ja tegi pilti. Ta ei uskunud, et mõni foto peale jääb, aga pilte üle vaadates nägi ta, et ühel fotol on tõesti selgelt delfiin näha. Fotol on delfiin paremas nurgas.

"Võttis suu lahti," ütles Sülla. Delfiinid olid pringlist suuremad, vähemalt paarimeetrised.

Silmikdelfiin siinkandis püsivalt ei ela, bioloog Peeter Ernitsa teatel oli viimati silmidelfiini Eesti vetes näha 19. sajandil.

Silmikdelfiin on maailmas kõige laiemalt levinud delfiiniliik. See on väga levinud ka delfinaariumites, sest silmikdelfiin armastab mängida ja ei karda inimest. Ernits soovitas, et kui kellelgi on võimalik, siis võib minna delfiine otsima Kopli lahte, sest need delfiinid inimest ei karda ja näitavad end julgelt.

Keskkonnaameti avalike suhete nõunik Andri Küüts ütles, et keskkonnaametil delfiinide kohta infot pole. Kuna neid on aga Soomes nähtud, pidas ta võimalikuks, et need on ka Eesti vetesse jõudnud.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa ütles, et silmikdelfiine pole Eesti vetes ammu nähtud ilmselt seetõttu, et vesi on siinkandis neile liiga külm. Läänemeri on küll ookeaniga võrreldes üsna vähesoolane, aga see ei tohiks delfiine segada, sest mõned delfiiniliigid elavad ka jõgedes.

Silmikdelfiini tavapärane leviala ulatub Inglismaa põhjaosani, neid näeb vahel ka Taani väinades ja Saksamaa Läänemere rannikul. Viimati nähti silmikdelfiini Saksamaa Läänemere rannikul 2016. aastal.

"Toitu leidub, aga talvetemperatuurid on liiga külmad," ütles Vetemaa Eesti vete kohta. Ta uskus, et need delfiinid on juhuslikult Eesti rannikule sattunud ja nad leiavad vajadusel tagasitee koju, sest delfiinid on väga osavad orienteerujad.

Kliima soojenedes on Vetemaa sõnul võimalik, et need delfiinid hakkavad tihemini leidma teed Eesti vetesse. Praegu on neile suurimaks takistuseks merejää, millega nad ei saa hakkama. Kui hülged teevad merejäässe augu ja käivad sealtkaudu hingamas, siis delfiin sellega toime ei tule.

2008. aasta septembris nähti Tallinna lahes valgekoon-delfiini, kes oli sattunud Eesti vetesse ilmselt oma kodukandi Taani vetest.

1986. aastal nähti Käsmu lähedal aga valgevaala.