Londoni Imperial College'i teadlased ütlesid, et uuringu kohaselt oleks "surmajuhtumite arv olnud Euroopas tohutu", kui riigid ei oleks otsustanud piiranguid kehtestada, vahendab uudistekanal BBC.
Teadlased hoiatasid siiski, et tänase seisuga on ainult väike osa inimestest Euroopas nakatunud ja oleme seega alles "pandeemia alguses".
Teises uuringus väideti, et ülemaailmsed tööseisakud on "päästnud rohkem elusid lühema aja jooksul kui eales varem".
Uuringus hinnati piirangute mõju mai alguseni 11 Euroopa riigis - Austrias, Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Norras, Hispaanias, Rootsis, Šveitsis ja Suurbritannias.
Selleks ajaks oli neis riikides koroonaviirusesse tagajärjel elu jätnud umbes 130 000 inimest.
Teadlased kasutasid haiguse modelleerimist, et ennustada, kui palju surmasid oleks olnud, kui sulgemist poleks toimunud. Uuring pärineb samalt teaduskogult, kes soovitas Ühendkuningriigil karantiini kehtestada.
4. maiks oleks nende hinnangul piiranguid kehtestamata surnud 3,2 miljonit inimest, mis tähendab, et inimestele antud korraldusega jääda kodudesse suudeti päästa 3,1 miljoni eurooplase elu, sh 470 000 Suurbritannias, 690 000 Prantsusmaal ja 630 000 Itaalias. "Karantiin aitas ära hoida miljoneid surmajuhtumeid, mis oleksid olnud tragöödia," ütles dr Seth Flaxman Imperial College'ist.
Ta märkis, et see näitaja saadi, võtmata arvesse võimalikku tervishoiusüsteemide ülekoormatust, aga ka inimeste võimalikke muutusi käitumises. Uuringu kohaselt oleks mai alguseks piirangute kehtestama jätmisel nakatunud Euroopas kokku kuni 15 miljonit inimest.
Teadlaste sõnul ei ole koroonaepideemia aga veel möödas.
"Väiteid, et see kõik möödub, saab kindlalt tagasi lükata. Oleme alles selle pandeemia alguses," ütles dr Flaxman.
Ja see tähendab, et kui meetmeid hakatakse leevendama, kasvab oht, et viirus võib uuesti levima hakata. "Kui liikuvus taas kasvab, on väga reaalne oht, et üsna pea, järgmise kuu või kahe jooksul, võib tulla teine laine," hoiatas dr Samir Bhatt.
