22-aastane Manshaus avas mullu augustis tule pealinna Oslo lähedal Baerumis asuvas al-Noori islamikeskuses. Ta tegi mitu lasku, ent ei haavanud tõsiselt ühtki inimest, jäädes alla mošees olnud inimestele, kes ta enne politsei saabumist kahjutuks tegid, vahendab uudistekanal BBC.
Juhtunut käsitleti kui paremäärmuslikku terroriakti.
Võimud leidsid tõendeid selle kohta, et Manshausi inspireeris Brenton Tarrant, keda süüdistati Uus-Meremaa linnas Christchurchis kahes mošees toimunud tulistamises 2019. aasta märtsis. Tarrant võttis 51 inimese mõrvas süü omaks.
Manshausil on võimalik vanglast vabanemist taotleda kõige varem 14 aasta pärast - see tähendab, et karistus on tõsisem kui paremäärmuslase Anders Behring Breiviku puhul, kes tappis Norras 2011. aastal 77 inimest. Viimasel oli võimalik vabanemist taotleda juba kümme aastat pärast karistuse algust. Tõsiasi tuleneb sellest, et 2015. aastal otsustas parlament minimaalkaristuse kestust pikendada.
Tulistajast sai mullu mošees jagu 65-aastane Mohammad Rafiq, kes Reutersi teatel on Pakistani õhujõudude eruohvitser. Rafiq hoidis tulistajat kinni ja teine mees, Mohamed Iqbal lõi teda näkku.
Vahetult pärast rünnakut leiti tulistaja kodust kuulilaskudega tapetud 17-aastane kasuõde, kes oli hiina päritolu ja adopteerinud Manshausi isa elukaaslase poolt.
Norra julgeolekuteenistus PST teatas rünnaku järel, et oli aasta tagasi saanud Manshausi kohta ähmase vihje, kuid sellest ei piisanud tegutsemiseks. Ajakirjandusega rääkinud tulistaja endiste koolikaaslaste sõnul oli ta intelligentne ja jutukas.
