Winston Churchilli kuju võidakse meeleavaldajate eest muuseumi toimetada
70-aastane Emma Soames ütles BBC-le, et sõjaaegne peaminister oli "keeruline mees", kuid miljonid pidasid teda kangelaseks.
Ta tõdes, et oli "šokeeritud" Londoni parlamendiväljakul asuva monumendi kinnikatmisest, ehkki tunnistas, et sai aru, miks seda peeti vajalikuks teha.
Otsus kuju kinni katta tuli pärast seda, kui meeleavaldajad sodisid eelmisel nädalavahetusel selle peale kirja, et Churchill "oli rassist".
Soames nentis, et "on erakordselt kurb, et minu vanaisa, kes oli selles riigis sedavõrd ühendav tegelane, näib olevat muutunud omamoodi vastuolulisuse ikooniks".
"Oleme jõudnud olukorda, kus ajalugu vaadatakse ainult läbi tänaste sündmuste prisma," leidis ta usutluses BBC Radio 4 saatele Today.
Soames tunnistas, et tema vanaisa oli kohati seisukohtadel, mida "peetaks tänapäeval vastuvõetamatuks, kuid ei olnud seda tingimata toona". Ta lisas, et Churchill "oli võimas ja keeruline mees, kelle eluloos on kõvasti rohkem head kui halba".
Naise sõnul oleks monumendil tõenäoliselt turvalisem olla muuseumis, arvestades inimeste raevu selle suhtes. "Kuid ma leian, et parlamendiväljak oleks ilma temata vaesem paik," tõdes Soames.
Churchilli pojapoeg Sir Nicholas Soames ütles omalt poolt, et teda "ärritas sügavalt" ausamba kallal vandaalitsemine ja selle hilisem kinnikatmine.
"Minu arvates on erakordne, et miljonid ja miljonid inimesed kogu maailmas, kes vaatavad Suurbritanniale alt üles, on hämmeldunud, et Churchilli kuju ja Cenotaphi kuju, mis on osa meie sõjamemoriaalist, on sellisel vastikul moel rüvetatud," ütles mees ajalehele The Daily Telegraph.
Briti impeeriumist raamatuid kirjutanud Shrabani Basu märkis aga, et Churchillil oli "kaks poolt" ja "me peame mäletama nii tema pimedamat kui ka helgemat hetke".
Ta väitis, et Indias ei nähta Churchilli kangelasena, viidates tema rollile 1943. aasta Bengali näljahädas, mille jooksul suri vähemalt kolm miljonit inimest.
Ehkki Basu ütles, et ei soovi näha ausamba eemaldamist parlamendiväljakult, tuleks tema sõnul rääkida inimestele sõjaaegsete tegelaste kohta "täit tõtt".
Black Lives Matteri aktivist Imarn Ayton leidis aga, et orjakaupmeeste ja mustanahalistesse negatiivselt suhtunud inimeste kujud on "äärmiselt solvavad", mistõttu need tuleks viivitamatult muuseumidesse kolida.
"Ma arvan, et see oleks kõigile kasulik, nii et me ei solva enam mustanahalist rahvast ning mäletame ka oma ajalugu," ütles naine BBC-le.
Suurbritannia peaminister Boris Johnson sõnas reedel, et ausamba kinnikatmine, kaitsmaks seda võimaliku vandalismi eest, oli "absurdne ja häbiväärne".
"Winston Churchilli ausammas parlamendiväljakul meenutab meile tema saavutusi selle riigi - ja kogu Euroopa - päästmisel fašismist ja türanniast," ütles Johnson. "On absurdne ja häbiväärne, et sellist riiklikku monumenti ohustavad nüüd vägivaldsed protestijad. Jah, ta väljendas mõnikord mõtteid, mis ei olnud ega ole meile täna vastuvõetavad, aga ta oli kangelane ja väärib täielikult seda mälestussammast," sõnas Johnson.
Ta lisas: "Me ei saa hakata tagantjärele oma minevikku muutma või tsenseerima. Me ei saa teeselda, et meil on teistsugune ajalugu."
