FOTOD | Raivo Aeg ja Jüri Luik asetasid juuniküüditamise ohvrite mälestuseks pärja
Hoidmaks inimeste tervist, ei toimunud traditsioonilist mälestustseremooniat, vaid ministrid asetasid pärja kogu Eesti rahva nimel.
Kommunismiohvrite memoriaali mustal müüril, mille juurde justiitsminister täna Eesti rahvalt leinapärja asetas, on üle 22 000 nime, kuid see nimekiri pole kaugeltki lõplik. “Ikka ja jälle tuleb arhiividest välja uut kurbust ja leina ning pole välistatud, et me peame seda nimekirja veel korduvalt täiendama. Justiitsministeerium on koos represseeritute esindajatega valmistanud selleks juba ette ka memoriaali statuudi muudatused,” ütles Raivo Aeg.
“Kõik need võõra võimu ohvrid olid määratud kaduma vaikusesse ja unustusse, kuid ometigi on nad täna meiega nimedena müüril. Me ei tohi neid inimesi unustada,” sõnas Aeg.
Kell 14 asetasid justiitsminister ning kaitsepolitseiameti ja riigiprokuratuuri esindaja pärja Liiva kalmistule Pirita-Kosel Scheeli krundil hukatud Eesti ühiskonna- ja poliitikategelaste, õiguskaitseasutuste töötajate ning Vabadussõjast osavõtnute mälestuseks.
Põlluaas: tragöödia söövitas meie rahva hinge mälupitseri
Kõigi kommunismiohvrite mälestuseks asetas Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali mälestusseina äärde lilled ja küünla ka riigikogu esimees Henn Põlluaas.
“Täna tähistame küüditatute mälestuspäeva. See on leinapäev,” rääkis Põlluaas oma pöördumises. “Juuniküüditamine, sellele järgnenud sõja-aastad, uued kommunistide-poolsed küüditamised aastatel 1945, 1949 ja 1951 jätsid jälje pikkadeks aegadeks. Läbi elatud tragöödia söövitas meie rahva hinge mälupitseri, mida me kanname põlvest põlve.“
Põlluaasa sõnul meenutame täna nende traagiliste sündmuste ohvreid — kannatanuid, hukkunuid, tagasijõudnuid ja mahajäänuid. “Me ei unusta ka teisi kommunismiohvreid. Mitte ühtegi neist!” kinnitas ta. “Me langetame pea kõigi nende mälestuse ees. Me mäletame ja mälestame, et midagi sellist ei saaks enam korduda ja et meie lapsed kasvaksid naeru ja rõõmuga vabal, rukkilillesinisel maal, mille esiisad on meile jätnud.”
Kõikide küüditamisel hukkunute ja kannatanute mälestuseks asetas Tallinna linna poolt Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalile ning Pääsküla küüditatute mälestusmärgi juurde pärja linnavolikogu esimees Tiit Terik.
Teriku sõnul on raske leida Eestis perekonda, kelle lähedasi, sõpru või sugulasi poleks küüditamine puudutanud. “14. juuni on üks traagilisematest päevadest Eesti ajaloos, kui Nõukogude okupatsioonivõim saatis loomavagunites sundasumisele umbes 10 000 inimest. President Lennart Meri on öelnud, et selle ööga — üleöö! — muutus nooruke suvine Eesti halliks,” lausus Tallinna linnavolikogu esimees.
“Peame tegema kõik selleks, et need sündmused ei korduks, me peame meeles pidama ja näitama, et me ei ole unustanud. Ja me ei unusta…” ütles Terik.
Pääskülas astusid sõnavõttudega üles ja asetasid pärjad ka Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, ajaloolane Leho Lõhmus ja Nõmme Rahu Koguduse õpetaja Ove Sander.
Samuti kell 14 asetati juuniküüditamise ohvrite mälestuseks pärjad ja süüdati mälestusküünlad ka Tondi Sõjakooli memoriaalile.
Pärjad asetasid Kristiine linnaosa valitsus, Eesti Eruohvitseride Kogu ja MTÜ Tondi SK Ajalooklubi.
Täna möödub 79 aastat juuniküüditamisest.
1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusevastane kuritegu, mille panid NSV julgeolekujõud toime Baltikumis ja endises Bessaraabias “nõukogudevastastest elementidest” vabanemiseks.
Represseeritute hulgas oli poliitikuid, omavalitsustegelasi, riigiametnikke, politseinikke ja sõjaväelasi, ettevõtjaid ja edukamaid põllumehi, haritlasi ja seltskonnategelasi, kellest paljud saadeti vangilaagritesse ning kellega koos küüditati ka nende pereliikmed.
Enamik Siberisse asumisele saadetuist olid naised ja lapsed, kelle isad ja abikaasad vangistati.
Eestist küüditati 1941. aastal Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Alla aastaseid lapsi oli üle saja. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest.
