Tänavused suuremad tee-ehituse objektid ja nende valikukriteeriumid
Üle-euroopaline transpordivõrgustik Trans-European Transport Network, lühendatult TEN-T on Euroopa Liidu oluline infrastruktuuripoliitika, millega 2030. aastaks peaks loodama üle-euroopaline, kõiki liikmesriike hõlmav transpordivõrgustik.
Võrgustiku üheksa peamist transpordikoridori ühendavad omavahel põhja ja lõuna (kaks koridori) ning ida ja lääne (kolm koridori). Trassidest neli kulgevad diagonaalselt, ühendades praegu olemasolevate teede võrgustiku ühtseks tervikuks.
TEN-T peamine eesmärk on tagada Euroopa ida-lääne suunal seni puudunud ühendused ja kõrvaldada liikumist aeglustavad „pudelikaelad”. Koos võrgustiku arendamisega uuendatakse ka taristuid. Reisijate ja vedajate jaoks peaks riikidevaheline piiriületus muutuma senisest sujuvamaks.
Maanteeameti teehoiudirektor Raido Randmaa selgitab, et ka Eestis keskendutakse tee-ehituse võtmeobjekte valides ja investeeringuid tehes TEN-T võrgustikku kuuluvate suurte teede ehitamisele, ent tähelepanuta ei jää ka teised teed. Ehitusobjektide nimekirja koostamisel arvestatakse üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhimõtetega ja Vabariigi Valitsuse otsustega.
„Nii rahvusvahelise kui ka Eesti-sisese liikluse parema korraldamise seisukohast on eelistatud investeeringud TEN-T võrgustikku kuuluvatel suure liiklussagedusega teedel, eelkõige Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinna–Pärnu–Ikla maanteedel ja Tallinna ringteel,” räägib Raido Randmaa.
„Objektide valikul lähtutakse maantee liiklussagedusest, sh koormussagedusest, teekatte seisundist, liiklusohutuse tasemest, samuti mõjust maakasutusele ja keskkonnale. Viimaste all hinnatakse nii mõjusid piirkonna elanikele kui ka ettevõtlusele.”
VAATA JA LOE LISAKS:
- Kui Sa veel Tark Tee portaali ei kasuta, siis hakka seda kohe tegema!
- Kuidas sünnib uus tee ja kaua valmimine aega võtab?
- Tee elukaare etapid: seisukorra jälgimine ja analüüs
- KIIRTEST | Pane end proovile: viis küsimust 2 + 1 sõiduradade kohta
- Viis vastust 2+1 sõiduradade kohta ja kolm põhireeglit seal liiklemiseks
Piisab ühest tähelepanematust juhist või tähelepanu hajumisest ja tagajärjed võivad olla traagilised. Selleks ongi vajalik ohutusruumi nõue, korrektne töökoha tähistamine, kaevikute, inimeste või objektide piirestamine, suunavate valgusseadmete kasutamine, korrektsete liiklusmärkide kilede kasutamine, löögileevendite kasutamine kohtades, kus on reaalne oht objektitöötaja tervisele, juhul kui keegi eksib liikluses jne. Riske tuleb minimeerida, et nii liiklejad kui ka teetöölised õhtul ikka kenasti koju jõuaks.
Võtmeobjektide valiku kriteerium on sotsiaal-majanduslik tasuvus ja poliitilised otsused. Tasuvuse seisukohalt määravaimad tegurid on teekasutajate ajasääst, liiklusohutus ja sõidukikulude kokkuhoid, mis tekib tee ning ristmike ümberehitamisega ja kohandamisega liikluse vajadusega.
Suuremad ja olulisemad objektid selleks ja järgmisteks aastateks leiab Maanteeameti teehoiukavast, mis on tehtud ettevaatavalt 2030. aastani.
Raido, mitmeks aastaks tehakse teehoiukava ja kas uue hoiukavaga juba tegeletakse?
Teehoiukava koostatakse kümneks aastaks, kuid praktikas on seda igal aastal lähtuvalt riigi rahalistest võimalustest uuesti üle vaadatud. Riigi eelarvestrateegia on käesoleval aastal nihkunud sügisesse ja tõenäoliselt tingib see ka teehoiukava muutmise. Võimalikeks muudatusteks tahame juba aegsasti valmis olla ja hoiame arengutel silma peal.
Kui palju tänavu teede-ehitusse investeeritakse ja kas raha tuleb vaid Eesti riigilt või kaasatakse ka välisvahendeid?
Käesoleval aastal on meil teede investeeringuteks kasutada 184 miljonit eurot riigi raha ja 25 miljonit eurot välisvahendeid.
Kui paljud ettevõtted on tänavu teede-ehitusega ametis?
Maanteeametil on lepingud olemas või sõlmimisel 80 ettevõttega, kellele lisanduvad alltöövõtjad. Siia kuuluvad kõik alates projektide ettevalmistajatest kuni ehitajate ja hooldajateni. Peale selle veel teede ettevõtjad, kes on rakkes kohalike omavalitsuste teedel.
Viimastel aastatel on räägitud erainvestorite kaasamisest teedeehitusse. Kui kaugel PPP aruteludega ollakse?
Ernst & Young on konsultandina valmistanud ette analüüsid Vabariigi Valitsusele otsuse langetamiseks projekti järgmiste sammude osas. Ootame lähinädalatel valitsuse otsust ning heakskiitva otsuse puhul liigume järgmisesse etappi, milleks on hanke ja lepinguprojekti ettevalmistus.
Mis saab olla magusam kui ennustada tulevikku – milliseks kujuneb Eesti teedevõrk lähiaegadel, milline oleks „ideaalmaastik”, mis võiks 2030. aastal olemas olla?
Maanteeameti esimene eesmärk on Eesti teedevõrgu säilitamine ja alles siis arendamine. Kui aga soovide seadmiseks läks, siis loodetavasti saavad tolmuvaba katte kõik kruusateed, mille liiklussagedus on üle 50 auto ööpäevas. Teine soov on, et lisaks põhimaanteedele saavad rohkem tähelepanu ka meie tugi- ja kõrvalmaanteed ning nende sõidetavus paraneb. Kui siia kõrvale saaks veel ka iga aasta paar objekti 2 + 2 teede ehitamiseks, võiksime olukorra ja arenguga rahul olla.
VAATA JA LOE LISAKS:
Alles hiljuti hakkasid meil kehtima nõuded ajutise teekattemärgistuse kasutamisele ja selles osas on areng olnud tormiline. Näiteks eelmisel aastal hakkasime osal objektidel kasutama kollast teekattemärgistuse teipi, mis on suurepärane vahend, et markeerida lühikest aega näiteks pöörderada või tee külge. Teip liimitakse teele, see kannatab hästi liikluskoormust, kuid on samas õigete vahenditega kergesti eemaldatav.
Millal jõuame nutika tee lahenduseni – koos tee-ehitusega paigaldatakse ka nutikad liiklust „lugevad” ja intelligentselt suunavad tehnoloogiad, mis on omakorda ühendatud värkvõrku? Kas meil seda üldse vaja on?
Oleme veendunud, et teedele paigaldatavad nutikad ja intelligentsed tehnoloogiad on vajalikud turvalisemaks liiklemiseks ning liikluse sujuvamaks toimimiseks.
Tulevikus on ilmselt auto valmis ise kogu infot vastu võtma, aga praegune Eesti autopargi keskmine vanus on kümme aastat ja läheb veel aega, kuni enamik autosid Eesti teedel on kaasaegsete süsteemidega varustatud.
Selline projekt on meil töös Tallinna ringteel, kus tulevad kasutusele V2I/I2V (vehicle to infrastructure / infrastructure to vehicle) seadmed, mille kaudu toimub sõiduki ja infrastruktuuri vaheline suhtlus. V2I/I2V sidesüsteemid parandavad juhi teadlikkust võimalikest ohtudest ja aitavad vähendada liiklusõnnetuse toimumise tõenäosust, mille tulemuseks on ohutum liikluskeskkond.
Lisaks suurendab see tehnoloogia liikluse tõhusust, pakkudes hoiatusi eelseisvate liiklusummikute kohta, võimaldades alternatiivseid marsruute ja tagades keskkonnasõbralikumat sõitu.
Projekti kohta saab rohkem lugeda SIIT!
Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.
