Noorteorganisatsioonid: psühhiaatriline abi peab olema võrdselt kättesaadav kõigile, ka alaealistele
Eesti Päevaleht kirjutas kolmapäeval, et praegu on psühhiaatrid ainukesed eriarstid, kelle juurde minemiseks peab alla 18-aastastel olema alati vanema kirjalik nõusolek. Olukorra muutmise vajalikkusele juhtis juba möödunud suvel tähelepanu õiguskantsler Ülle Madise ning aasta lõpus algatas Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Helmen Kütt vastava seaduseelnõu. Eelnõu läbis jaanuaris esimese lugemise, kuid vaatamata sellele, et Kütt on eelnõu viiel korral päevakorda pannud, on see toppama jäänud, sest erakonnad ei suuda konsensust leida. Vaatamata sellele, et meil on palju katkisi noori, ei tohiks nad EKRE hinnangul vanemate loata psühhiaatri juurde minna.
EKRE on noorte vanema nõusolekuta psühhiaatri juurde lubamisega nõus vaid teatud eranditega – näiteks laste puhul, kellel asjad kodus korrast ära või keda lähedane väärkohtleb. Ent eelkõige kardavad nad, et noored võivad vanemate teadmata sootunnustamise protsessi (rahvakeeli soovahetuse, mis pole aga õige termin) ette võtta. Seetõttu peab EKRE seaduse täpset sõnastust äärmiselt oluliseks.
Psühhiaatriline abi peab olema võrdselt kättesaadav kõigile
36 organisatsiooni saatsid sotsiaalkomisjonile pöördumise, et põhjendada seadusemuudatuse olulisust.
Avaldame noorteorganisatsioonide pöördumise täismahus:
Pöördume Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole seoses Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõuga (115 SE). Leiame, et muudatus on hädavajalik noorte täiendavaks võimestamiseks. Seda eriti olukorras, kus vaimse tervisega seotud muudatused, mis annavad noortele täiendavaid võimalusi abi saamiseks, peaksid olema rahva tervise huvides ja seega ka Riigikogu prioriteediks.
10. juunil avaldati Eesti Päevalehes artikkel seoses seadusemuudatusega, mis võimaldaks alaealisel noorel vanema nõusolekuta psühhiaatrilt abi saada. Kuna see küsimus pole aga siiani leidnud lahendust, näevad Eesti noorte ja vaimse tervisega tegelevad organisatsioonid vajadust põhjendada seadusemuudatuse olulisust. Ühiselt seistakse selle eest, et Eesti Vabariigis oleks kvaliteetne psühhiaatriline abi võrdselt kättesaadav kõigile, ka alaealistele abivajajatele.
Maailma Terviseorganisatsiooni sõnastuses on tervis füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine. Selle valguses on oluline mõista, et õnnelikuks ja terveks eluks on lisaks füüsilise tervise hoidmisele tarvis hoolitseda ka vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse poole eest. Kuna hea tervis on meie kõigi suurim vara, peab sellele olema ligipääs igaühel, vaatamata vanusele.
Võlaõigusseaduse § 766 lg 4 ja psühiaatrilise abi seaduse § 3 lg 2 tõlgendades saab väita, et Võlaõigusseadus annab indiviidile otsustusõiguse ning piirab antud õigust vaid juhul, kui ilmnevad asjaolud, et isik ei suuda vastutustundlikult otsust langetada. Samal ajal, kui ühest seaduse tekstist võib välja lugeda inimese vaba otsustusõiguse väärtustamise, on Eesti õigussüsteemis mitmeid vastuolulisi viiteid, mille tulemusena võib kvaliteetne abi raskesti
kättesaadavaks muutuda - üheks selliseks näiteks on psühhiaatrilise abi seaduse § 3 lg 2. Praeguses olukorras võib see viia selleni, et vanema nõusolekuta jääb noor ilma abist, mida ta väga vajab.
Artiklis esindatud seisukohad vihjavad, justkui abivajajate hulk oleks võrdlemisi väike, kuid tegelikult on psühhiaatriliste probleemide taga tihti varjatud mõjutajad ja asjaolud. Aprilli lõpu seisuga on 2020. aastal Eestis enesetapu teinud juba seitse alaealist. Lisaks sellele numbrile on hinnanguliselt veel palju noori, kes on sooritanud enesetapukatse või sellele mõelnud. Juba
üksainus endalt elu võtnud alaealine peaks olema piisav põhjus, et vähendada barjääre abini pääsemiseks.
Viimased kuud on olnud teiste hulgas ka noortele väga pingeline periood. Arvestades distantsõppest tulenenud õpikeskkonna ja osadel juhtudel ka õppemahtude suurenemist ning lõpuklassidega seotud segadusi ja lisapingeid, peaks noorte vaimne tervis olema rahvasaadikute üks esmastest prioriteetidest. Peame hoidma meeles, et võttes noorelt võimaluse varakult abi otsida, on tal hilisemas eas kaks korda kõrgem depressiivsete häirete arenemise oht.
Eluliselt olulise tähtsusega on see, et vaimse tervise abini jõutakse õigeaegselt. Ligikaudu 75% vaimse tervise häiretest saavad alguse enne 24. eluaastat , mistõttu on eriti oluline saada seda abi võimalikult vara, et vältida hilisemat häire süvenemist. Riiklikul tasandil on oluline ennetada vaimse tervise probleemide teket, süvenemist ja seeläbi ka suitsiide, kuna valdaval osal juhtudest on nii enesetapud kui ka nende katsed seotud ravita jäänud psüühikahäiretega. Nagu on välja toonud õiguskantsler - põhiseaduse kohaselt on riigil kohustus luua toimiv tervishoiusüsteem, mille kaudu saaks iga inimene haiguse või vigastuse korral ilma ebamõistliku viivituseta kvaliteetset terviseteenust.
Oleme seisukohal, et kui arsti hinnangul on alaealine piisavalt küps ja kaalutlemisvõimeline, et anda informeeritud nõusolek, peab see alaealine saama ligipääsu psühhiaatrilisele abile ka ilma seadusliku esindaja nõusolekuta. Peame oluliseks seadusliku esindaja kaasamist raviprotsessi, kuid rõhutame ka, et esineb erandlikke olukordi, kus see pole alaealise huvides - näiteks koduvägivalla või alaealise väärkohtlemise korral. Samuti olukorras, kus seaduslik esindaja on
kategooriliselt psühhiaatrilise abi vastu, kuigi alaealine vajab seda. Eesmärk ei ole siinkohal aga kedagi karistada, vaid tegutseda noorte huvides ja anda vajadusel talle võimalus oma tervise eest iseseisvalt hoolt kanda.
Artiklis tuuakse välja, et koolides on olemas psühholoogid, kelle poole laps saab pöörduda ning kes saab lapse psühhiaatrilisele ravile suunata. Soovime pöörata erilist tähelepanu sellele, et koolipsühholoogidel ei ole psühhiaatrilise abi seaduse kohaselt õigust suunata last psühhiaatrilise abile ilma seadusliku esindaja nõusolekuta. Antud seaduse § 11 alusel saab alaealine vanema nõusolekuta ainult vältimatut psühhiaatrilist abi ning sedagi vaid kohtu määruse alusel või kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks (ehk suur oht, et alaealine võib sooritada enesetapu või olla muul moel endale või teistele ohtlik). Isegi kui koolipsühholoogidel selline õigus oleks, siis töötab sellisel ametikohal inimene vaid igas kolmandas koolis. Seega, koolipsühholoogidele sellise õiguse andmine ei tagaks enamikel juhtudel alaealisele võimalust abi saada.
Vaimse tervisega seotud probleemide tarbeks abi saamisel on Eestis väga palju takistusi - sh ühiskondlik stigma, abistavate teenuste olemasolu, teadmatus abivõimalustest, piirkondliku kättesaadavuse puudulikkus ja juriidilised kitsaskohad. Põhjusel, et pöördumine abini on keerukas ja aeganõudev, on oluline kõrvaldada sellelt teelt võimalikult palju mainitud barjääridest. Seadusemuudatus kõrvaldaks neist ühe ja olulise.
Pöördumise allkirjastanud organisatsioonid:
Eesti Noorteühenduste Liit
Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Selts
Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts
Tartu Ülikooli Rohuteaduste Selts
Bioteaduste Üliõpilaste Selts
Reformierakonna Noortekogu
Noored Sotsiaaldemokraadid
Keskerakonna Noortekogu
Isamaa noorteühendus ResPublica
MTÜ Tegusad Eesti Noored
MTÜ Avatud Vabariik
Järvamaa Noortekogu
Tartumaa Noortekogu
Pärnumaa Noortekogu
Ida-Virumaa Noortekogu
B. G. Forseliuse Seltsi Noortekogu
Erasmus Student Network Estonia
JA Alumni Estonia
MTÜ Mõisaküla noortekeskus H.E.L.A.R
YFU Eesti
EGEA-Tartu
Ametiühingute Keskliidu noortekomisjon
Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon
MTÜ Juvente
EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus
Eesti Noorte Tantsu Ühing
Peaasi.ee
AEGEE-Tartu
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon (VATEK)
Eesti Ettevõtlike Noorte Koda (JCI Estonia)
Youth Club Active
MTÜ Lastekaitse Liit
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab täna psühhiaatrilise abi seaduse täiendamist.
