Tavapärasel suvel ulatub pealinnast Moskvast pea 5000 kilomeetri kaugusele jäävas väikelinnas õhutemperatuur umbes 20 kraadini, vahendab Telegraph.
Teadlased on varem ennustanud, et nii kõrget temperatuuri ei näe seal enne aastat 2100. Mõõtmisi on tehtud alates 1880. aastast.
Tänavune kuumalaine on põhjustanud piirkonnas ulatuslikke tulekahjusid ning satelliidipiltidelt on näha, kuidas neist tulenev suits ulatub tuhandete kilomeetrite kaugusele.
Teadlaste hinnangul on rekordilise kuuma põhjuseks looduslike ilmastikuolude ja inimtegevusest tingitud kliimamuutuste koosmõju.
Verhojansk on ühtlasi üks kõige külmematest kohtadest maailmas ja mõnedel andmetel ka madalaima õhutemperatuuriga linn maailmas, kus alles mullu mõõdeti õhutemperatuuriks poolsada kraadi alla nulli.
Lääne-Siberis oli tänavu mais keskmiselt 10 kraadi soojem kui tavaliselt. 23. mail mõõdeti Siberi linnas Hatangas rekordkõrge temperatuur: 25 kraadi sooja. Varasem rekord oli kõigest 11 kraadi.
Teadlased on kindlaks teinud, et 1970ndatega võrreldes on Põhja-Jäämerele tekkiva jää paksus vähenenud 1,5 meetrit. Kliima soojenemise tagajärjel piirkonnas sulav jää mõjutab tervet planeeti, selle tagajärjel tõuseb mereveetase, häirub ookeanihoovuste rütm ja ökosüsteemide toimimine.
Õhutemperatuur Verhojanskis on eriti tähelepanuväärne, kui võrrelda seda ekvaatori lähedal asuvate linnade, näiteks Florida ja Miamiga, kus on tänavu mõõdetud üle 38 kraadi sooja vaid korra.
