Trumpi USA iseseisvuspäeva tähistamise plaanid on esile kutsunud Ameerika põliselanike viha

USA presidendi Donald Trumpi plaan anda iseseisvuspäevale avalöök vaatemänguga Mount Rushmore’is pahandab Ameerika põliselanikke, kes peavad sealset monumenti endalt vägivalselt röövitud maa rüvetamiseks.

Mitmed Ameerika põliselanike organisatsioonid kavatsevad Trumpi 3. juulil kavas oleva visiidi vastu protestida. Tegemist on osaga Trumpi kavandatud „comeback’ist” („tagasitulekust”) pärast koroonaviirust, tööpuudust ja rahutusi. Kavas on hävituslennukite ülelend 79 aastat tagasi Lõuna-Dakota osariigis kivisse raiutud monumendist ja ilutulestik, vahendab Associated Press.

Samal ajal on aga rassism ja erinevate monumentide sübolism üle maailma päevakorrale tõusnud. Paljud Ameerika põliselanikud peavad Rushmore’i memoriaali sama vastumeelseks kui praegu maha võetavaid kodusõjas lõunaosariikide poolel võidelnute monumente.

„Mount Rushmore on valgete ülemvõimu, struktuurilise rassismi sümbol, mis on meie ühiskonnas endiselt elus ja terve,” ütles Oglala Lakota hõimu liige ja kohaliku organisatsiooni NDN Collective president Nick Tilsen. „On ebaõiglus varastada aktiivselt põlisrahvaste maad ja siis raiuda välja genotsiidi toime pannud vallutajate valged näod.”

Mõned aktivistid nagu Tilsen tahaksid monumendi hävitamist ja Black Hillsi mägede tagastamist lakotadele, teised aga tahaksid sellest saadava majandusliku tulu jagamist nendega.

Trump on juba ammu Mount Rushmore’i vastu imetlust üles näidanud. Lõuna-Dakota osariigi kuberner Kristi Noem ütles 2018. aastal, et Trump rääkis talle kunagi tõsise näoga, et tema unistus on, et sellesse kaljusse raiutaks ka tema nägu. Hiljem naljatas Trump kampaaniaüritusel enese jäädvustamisest koos George Washingtoni, Thomas Jeffersoni, Theodore Roosevelti ja Abraham Lincolniga.

Ilutulestiku üle on muret väljendanud mõned metsatulekahjude eksperdid, eriti seetõttu, et piirkonnas on valitsenud kuiv ilm. Eile kutsus Lõuna-Dakota tuletõrje appi meeskonnad kahest naaberosariigist, kui memoriaalist umbes kümne kilomeetri kaugusel kustutati metsapõlengut umbes 60 hektaril.

Dünamiidi ja puurimise abil kaljusse tekitatud neli nägu on tuntud kui „demokraatia pühamu”. Skulptor Gutzon Borglum valis neli presidenti välja USA arengu nelja faasi juhtimise eest: Washington juhtis riigi sündi, Jefferson alustas laienemist läände, Lincoln säilitas ühtsuse ja andis õigused orjadele ning Roosevelt juhtis industrialiseerimist.

Kohalikud põlisrahvad näevad aga monumenti pühaks peetava Black Hillsi rüvetamisena. Lakotad tunevad piirkonda Paha Sapana, mis tähendab „kõige olemasoleva südant”.

Oglala Lakota hõimust pärit ajakirjanik Tim Giago ütles, et ei näe nelja suur Ameerika juhti, vaid nelja valget meest, kes kas tegid rassistlikke avaldusi või algatasid tegevusi, mis jätsid Ameerika põliselanikud ilma oma maast. Washingtonil ja Jeffersonil olid omal orjad. Kuigi Lincoln juhtis orjapidamise kaotamist, kiitis ta heaks 38 dakota mehe ülespoomise Minnesotas pärast vägivaldset konflikti valgete asunikega. Rooseveltile omistatakse sõnu: „Ma ei lähe nii kaugele, et mõtleksin, et ainsad head indiaanlased on surnud indiaanlased, aga ma usun, et igast kümnest üheksa on...”