Karmid näited Eesti autojuhtidest rooli taga: filmivaatamine, prae söömine, pallimäng
Et olukorda selgust saada, küsisime täpsustusi nii Politsei- ja Piirivalveametilt, Maanteeametilt kui ka Liikluskindlustuse Fondilt (LKF). Kui palju juhtub õnnetusi, mille puhul on peamiseks faktoriks tähelepanu hajumine? Kas selliste õnnetuste hulk on tõusuteel? Mis tegevustega roolis tegeletakse?
Kõrvalised tegevused põhjustasid mullu vähemalt 8700 õnnetust
LKFi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul kantakse liikluskindlustuse registrisse liiklusõnnetuse situatsioon. Mis täpselt sõidukijuhi liiklusohtliku tegevuse põhjustas või milline oli juhi seisund, registrisse ei kanta.
"Seega ei saa me täpset kõrvaliste tegevuste tõttu põhjustatud õnnetuste arvu öelda. Saame vaid välja tuua liiklusõnnetuste situatsioonid, kus peamisteks põhjusteks on kõrvalised tegevused.
Kõrvalised tegevused on kiiruse ületamise kõrval peamiseks põhjuseks kõrval või vastu liikuva sõidukiga kokkupõrgetel, ühtviisi nii reastumisel või möödasõidul kui ka tahtmatult sõidurajalt välja kaldumise puhul. Tähelepanu hajumine vähendab oluliselt kokkupõrke vältimiseks vajalikku reageerimise aega.
Kõrval või vastu liikuva sõidukiga kokkupõrgete arv on aasta-aastalt järjest kasvanud, mullu oli neid 3500, moodustades 10 protsenti kõigist liikluskindlustusjuhtumitest. Viimase viie aastaga on kõrval või vastu liikuva sõidukiga kokkupõrgete arv kasvanud 27 protsendi võrra.
Samuti on kõrvaliste tegevuste tõttu juhtunud otsasõite eesolevale sõidukile, teerajatisele või ehitisele ning toimunud teelt väljasõite. Tagant otsasõite toimus mullu 6200, teerajatisele, ehitisele või teel olnud takistusele otsasõite oli 2500."
Sõidu ajal aetakse habet, lõigatakse küüsi ja vaadatakse filme
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse juht Varmo Rein rõhutab, et kõik kõrvalised tegevused roolis on ohtlikud. Kui juhi tähelepanu on hõivatud mõne teise tegevusega, siis suureneb koheselt tõenäosus sattuda õnnetusse või olla ise selle põhjustajaks. Kõige sagedamini tegelevad juhid sõitmise ajal telefoniga rääkimisega või selle näppimisega. Uuringuga "Tähelepanematus liikluses" ning selle tulemustega saab tutvuda siin.
"Kuigi on loodud käed-vabad süsteemid, siis uuringud on tõestanud, et rääkides sõidu ajal telefoniga, muutub juhi võime ümbritsevat jälgida ja teadvustada samaväärselt, nagu ta oleks joonud paar klaasi veini. Telefoniga rääkides on juhi pilk küll teel, kuid mõte on mujal ning süvenemist vajav vestlus hajutab oluliselt juhi tähelepanu liikluses toimuvalt.
Autojuhtimise kõrvalt paralleelselt mingi muu tegevusega tegeledes on inimese pilk järjest teelt eemal keskmiselt viis sekundit, kuid liikluses võib juba murdosa sekundi jooksul olukord ohtlikuks muutuda. Nii ei jõua ohu tekkides juht enam piisavalt kiiresti reageerida ning õnnetuste tagajärjed võivad olla vägagi traagilised.
Kui poole sõidu pealt on tarvis ikkagi telefoniga rääkida või kellelegi sõnum trükkida, siis tuleb leida sobiv koht peatumiseks. Enne sõidu alustamist tasub üldsegi telefon vaateulatusest kaugemale panna, et ei tekiks kiusatust sõidu ajal seda näppida. Kiusatuse vältimiseks on loodud telefonidele ka erinevaid äppe, mis ei lase sõidu ajal telefonis trükkida - kui seade tuvastab sõitmise, siis kõnesid ja teavitusi enam telefoni ei tule.
Lisaks telefoni kasutamisele on politseinikud näinud inimesi autojuhtimise ajal ka söömas-joomas, küüsi lõikamas, meikimas, habet ajamas, ajalehte või raamatut lugemas ning isegi tahvelarvutist filme vaatamas. Vabanduseks tuuakse peamiselt seda, et oli kiire ja kodus ei jõudnud.
Politsei tuletab meelde, et kõrvaliste tegevuste ohtlikkusele peavad mõtlema kõik liiklejad, sealhulgas ka jalakäijad ja jalgratturid. Kõrvaklappidega muusikat kuulates või pilk telefonis ringi käies ei kuule ega näe me enda ümber toimuvat. Nii juhtuvadki õnnetused, kus jalgratturid vastu puud või posti sõidavad. Halvemal juhul sõidetakse või astutakse niimoodi ka auto ette, endal pilk telefonis, veendumata ohutuses."
Mida näitavad meile uusimad Eestis läbi viidud uuringud?
Maanteeameti ennetustöö osakonna eksperdi Gerli Grünbergi sõnul tegeleb Maanteeamet regulaarselt kõrvaliste tegevustega seonduvaga. Lähtuvalt Maanteeameti läbiviidud küsitlusuuringust kasutavad sõiduki juhtimise ajal mobiiltelefoni keskmisest enam mehed, 25-34-aastased, eestikeelsed ja kõrgeimasse sissetulekugruppi kuuluvad (78%) elanikud, samuti 11–20-aastase sõidukijuhi staažiga (76%) ja sõidukiga tööülesandeid täitvad juhid.
Väga palju teevad selle teemaga seonduvalt oma lõputöid ka üliõpilased, sellel aastal uurisid näiteks Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tudengid alljärgnevat:
• Janek Tarre, “Kutseliste juhtide kõrvalised tegevused sõidukit juhtides”.
• Meelis Keldrema, “Liikluses kõrvaliste tegevuste teema käsitlemine autokoolide õppetöös”.
2017. aastal uuris hetkel Politsei- ja Piirivalveametis töötav Vaiko Kivi oma diplomitöös samuti kõrvalisi tegevusi: "Juhi kõrvaltegevused autoroolis Pärnu linna näitel". Lisaks on seda teemat kajastatud ka liiklusaasta 2019 kokkuvõttes, mille leiab siit.
Vaiko Kivi on oma lõputöös toonud välja markantsemaid näiteid, millega roolis tegeletakse – supi söömine, reketiga palli mängimine, habeme ajamine jne. Ise, olles näiteks reididel kaasas olnud, võin välja tuua raamatu lugemise (raamat rooli peal lahti) ning kahe jala vahelt lõunaprae söömise.
Samuti oli juhus, kus kutseline juht laadis sõidu ajal oma GPS'i, aga juhe oli niivõrd lühike, et ta ei saanud seda armatuurile kinnitada, seega vaatas seda oma kahe jala vahelt ning ei märganud mitu head kilomeetrit politsei peatumismärguannet.
