Võrdsete võimaluste volinik: Aivar Mäe kohta tehtud süüdistusi peaks uurima teatriväline ekspert
Täna kogunes Estonia teatri nõukogu, et arutada Eesti Ekspressis avaldatud väiteid, et teatri juht Aivar Mäe käitub naiskolleegidega alandavalt. Nõukogu uurib asja edasi teatri usaldusisiku abiga, kuid võrdsete võimaluste voliniku Liisa Pakosta sõnul peaks menetlus jääma majast välja.
Volinik märkis, et arusaamatuks jäi nõukogu tänane seisukoht, et nad ei hakka ise ahistamiskahtlusi menetlema, kuid samas kutsusid inimesi üles nende poole pöörduma. Pakosta sõnul ei sobi nõukogu formaat hästi menetluse läbiviimiseks ja nõukogu liikmete poolne väidetavate ohvrite kollektiivne küsitlemine ei ole mõistlik.
"Nõukogu formaat on teha otsuseid, mitte ise menetleda. Suure organisatsiooni puhul oleks parim, kui menetleja võetaks väljaspoolt - vaid nii on tagatud, et kõik mitte pole tehtud õiglaselt, vaid ka näib õiglasena," ütles Pakosta.
Ta selgitas, et väljastpoolt palgatud ekspert peaks selgeks tegema kõik olulised asjaolud ja andma asjakohase õigusliku kokkuvõtte, mille alusel saab nõukogu otsuse langetada. Nõukogu saab Pakosta sõnul soovi korral täpsustada ülesannet, mida eksperdile antakse, näiteks kas uuritakse ainult teatrijuhi käitumise võimalikku vastuolu soolise võrdõiguslikkuse seaduse osas või kaasatakse ka politsei võimalike füüsilise ahistamise juhtumite uurimiseks.
"Politsei on juba vastava üleskutse teinud, et kui on ohvreid, kelle kaebusi nad menetleda saaksid, siis on politsei palunud enda poole pöörduda ja vastav info on väidetavatele ohvritele ka edastatud ajakirjaniku vahendusel. See info oli enne nõukogu koosolekut samuti avalikult teada ja seega peaks väljastpoolt palgatud ekspert tegema koostööd ka politseiga," ütles Pakosta.
Töökorralduse reegleid on tarvis täiendada
Nõukogu esimees Arne Mikk sõnas tänasel pressikonverentsil, et Mäed puudutavate süüdistuste tuum võib olla see, et uus generatsioon ei mõista lihtsalt nalja. Ta nentis, et edaspidi jäävad Estonia teatri koridorid süngeks, sest töötajad ei julge enam näiteks kallistada ja suudelda, kuna keegi võib seda valesti tõlgendada.
"Töötajad võivad loomulikult omavahel kallistada ja suudelda ja nalja visata, kui see inimestele sobib. Tööandjal on alati kohustus kaitsta oma töötajaid ahistamise eest ja ka kohustus luua selline töökeskkond, et inimene saab tööl käia ilma ahistamishirmuta," ütles Pakosta.
Voliniku sõnul peavad igas töökohas olema töökorralduse reeglid, mida on kõikidele töötajatele tutvustatud. "Soovitaksin kõikides kollektiivides, sealhulgas Estonia teatris, täiendada töökorralduse reegleid nii, et kõikidele töötajatele on üheseltmõistetavalt selge, mismoodi täpsemalt selle ahistamisest vabadusega lood on selles kollektiivis. Siis ei pea näiteks muretsema, et äkki kallistan valesti," selgitas ta.
Pakosta tõi aga välja, et kuna mistahes organisatsioonis on väga keeruline ahistatuse kogemusest rääkida, siis oleks hea, kui nii nendest rääkimise kord kui ka nendele avaldustele reageerimise kord oleksid samuti töökorralduse reeglites kirjas. "Oluline oleks jõuda ikkagi olukorrani, kus inimestel on selge, kuidas on konkreetses kollektiivis asjad õiguspäraselt seatud, sest mitmesuguseid eriarvamusi on ja öeldakse ikka ja jäädaksegi ütlema," tõdes Pakosta.
Voliniku sõnul on kõige tähtsam saavutada olukord, kus inimestel oleks hea tunne tööl käia, kus nad ei pea kartma ahistamist ega ka ahistamissüüdistusi siis, kui nad on tegelikult viisakad ja heasoovlikud. "Meeldiva töökeskkonna osaks võib olla komme üksteist kallistada näiteks õnnestumisi tähistades, aga samamoodi on meeldiva töökeskkonna tunnuseks see, et kui kellelegi ei meeldi need kallistamised, saab ta seda kohe mugavalt öelda ja teda ei kallistata ning mingit ebamugavustunnet see ei tekita," ütles Pakosta.
"Kui on tõsised karistusseadustiku alla minevad juhtumid, näiteks keegi ongi alandavalt vägivaldne olnud, siis nendele tuleb ka vastavalt tõsiselt reageerida ja sellel pole mitte mingitki pistmist töötajate vahelise rõõmukallistamise või veel vähem lõõpimisega," lisas ta.
