Venemaal Siberis põleb üle miljoni hektari metsa
Tulekahjudega õhust võitleva ameti Avialesookhrana teatel lõõmavad metsatulekahjud 1,15 miljonil hektaril ning neile ei ole tuletõrjujatel võimalik maad kaudu ligi pääseda.
Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas asuv Sahha Vabariik võitleb kõige raskemate tulekahjudega ning seal on metsatulekahjude pindala juba üle 900 000 hektari.
Viimase haldusalasse kuuluvas Verhojanski linnas mõõdeti jaanipäeva ajal Arktika ajaloo kõrgeim temperatuur (rekord veel kinnimata -toim), mis ulatus 38 kraadini.
Teadlased on varem ennustanud, et nii kõrget temperatuuri ei näe seal enne aastat 2100. Temperatuuride mõõtmistega seal alustati juba 140 aastat tagasi 1880. aastal.
Tänavune kuumalaine on põhjustanud piirkonnas ulatuslikke tulekahjusid ning satelliidipiltidelt on näha, kuidas neist tulenev suits ulatub tuhandete kilomeetrite kaugusele. Teadlaste hinnangul on rekordilise kuuma põhjuseks looduslike ilmastikuolude ja inimtegevusest tingitud kliimamuutuste koosmõju.
Verhojansk on ühtlasi üks kõige külmematest kohtadest maailmas ja mõnedel andmetel ka madalaima õhutemperatuuriga linn maailmas, kus alles mullu mõõdeti õhutemperatuuriks poolsada kraadi alla nulli.
Tänavune mai oli Lääne-Siberis keskmiselt 10 kraadi soojem kui tavaliselt. 23. mail mõõdeti Siberi linnas Hatangas rekordkõrge temperatuur: 25 kraadi sooja. Varasem rekord oli kõigest 11 kraadi.
Teadlased on kindlaks teinud, et 1970-ndatega võrreldes on Põhja-Jäämerele tekkiva jää paksus vähenenud 1,5 meetrit. Kliima soojenemise tagajärjel piirkonnas sulav jää mõjutab tervet planeeti - selle tagajärjel tõuseb mereveetase, häirub ookeanihoovuste rütm ja ökosüsteemide toimimine.
