Eelnõuga on kaevandamis- ja elektrijaamade käitajatele, mõjutatud piirkondadele ja töötajatele ette nähtud üle 50 miljardi euro suurune abipakett, et leevendada söelt taastuvenergiale ülemineku mõju, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Majandusminister Peter Altmaier kiitis otsust, nimetades seda Saksamaa ajaloos määravaks hetkeks. "See on fossiilkütuste ajastu lõpu pöördumatu algus," ütles ta parlamendis. "See on projekt põlvkondadele."
Saksamaa loobub tuumaenergiast 2022. aastaks ja söest hiljemalt 2038. aastaks ning kavatseb samal ajal vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2030 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Energiaettevõtted, ametiühingud ja tarbijad tervitasid kokkulepet, kuna see annab neile üleminekuga toimetulemiseks aega ja raha, kuid roheliste rühmituste sõnul oli ajakava liiga aeglane ja kulukas.
Maailma Looduse Fondi Saksamaa rühmitus kritiseeris energiaettevõtetele makstavaid hüvitisi. Viimased oleks nende sõnul pidanud oma rajatistes niikuinii töö lõpetama, ent neile anti nüüd selleks põhjuseta lisaraha.
"Seadus ei lähe kokku energiaturu tegelikkusega ega ole praeguste kliimapoliitiliste väljakutsetega sugugi kooskõlas," ütles looduskaitse juht Christoph Heinrich.
Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisega seotud kulud on muutunud üha konkurentsivõimelisemaks ning odav gaas surub söe valikust välja. Seda on tugevdanud poliitiline tahe tõsta süsinikdioksiidi saastekvootide määra.
2020. aasta esimesel poolel moodustas taastuvenergia osakaal üle 50% riigi elektritoodangust.
