Arnold Rüütel: meie üks suuremaid väljakutseid saab olema ääremaastumise peatamine
Arnold Rüütel kirjutas EKRE kongressiks kõne, milles avaldas muret ääremaastumise pärast ja nentis, et laus-liberaalne majandusmudel ei ole ennast Eestis õigustanud.
"Peale põhiseaduse vastuvõtmist aastal 1992 valis võimule tulnud isamaaline valitsus meie riigi arenguks laus-liberaalse majandusmudeli. See oli väga julge väljakutse kogu riigi edasisele arengule. Kahjuks tuleb tõdeda, et see valik ei õigustanud ennast," nentis Rüütel oma kõnes.
Ta lisas, et meie politoloogid ei ole seni vaevaks võtnud analüüsida võimalike majandusmudelite rakendamise otstarbekust Eesti riigile viimase 30 aasta jooksul. "Ajalugu ei ole teatavasti võimalik tagasi keerata. Me võime ainult edasi liikuda lootuses, et saadud kogemused on meie tarkust kasvatanud," sõnas Rüütel.
Ääremaastumine teeb muret
Rüütel peatus oma kõnes pikemalt ka haldusreformil ja selle tagajärgedel.
"Rõõmu teeb see, et meil on tekkinud tubli ja töökas kogukond, kes suudab haldusreformi arenguid analüüsida. Tuleb nõustuda nendega, et seni oleme realiseerinud alles haldusreformi esimese etapi. Oleme paika pannud omavalitsuste piirid. Järgmine etapp näeb regionaalhalduse ümberkorraldamist. On rõõm tõdeda, et sellega tegeldakse tõsiteaduslikult. Üheks suuremaks väljakutseks saab olema ääremaastumise peatamine," kirjutas ta.
Rüütli sõnul on maapiirkondade kahanemine kahjuks üle-Euroopalik suundumus, millest ei tohiks lasta end heidutada, vaid näha end teerajajatena. "Kuidas leida ääremaadele oma realistlik elukeskkond ja majandustegevust stabiliseeriv nišš? Selles on küsimus. Üha enam kaldume sinnapoole, et ka väikese Eesti jaoks vajame kahte haldusmudelit, ühte suurlinnade ja teist kahaneva elanikkonnaga valdade jaoks," ütles Rüütel.
Tänasel EKRE kongressil pidas Rüütli eest kõne Henn Põlluaas. Pressiteate vahendusel öeldi, et Rüütel ei võtnud täna kongressist osa jätkuva koroonakriisi tõttu.
