„Taunime resoluutselt rahvuste vahelise vaenu ilminguid, antisemitismi ning ühiskonda lõhestavat retoorikat.“

Just säärane punkt koalitsioonilepingust olla meenunud sotsiaalministrile, olles kuulanud "EKRE juhtide sapiseid sõnavõtte koalitsioonikaaslaste ja paljude Eestimaa elanike aadressil".

Tanel Kiik märkis, et Keskerakonda kuuluv peaminister Jüri Ratas on oma töös lähtunud missioonist ühendada inimesi sõltumata soost, vanusest, rahvusest või muudest tunnustest.

"Me [Keskerakond] ei ehita müüre Eestimaal elavate rahvuste vahele ega vastanda inimesi nende sünnipaigast või päritolust lähtuvalt. Eesti peab olema hea, turvaline ja kaasav elukoht kõigile meie inimestele," kirjutas Kiik Facebook'i postituses. "See on lihtne tõde, mida peaks väga hästi teadma ning austama ka EKRE juhid."

Lisaks sõnas Kiik, et Keskerakond ei eduta ega välista kedagi rahvuse alusel - mis neile loeb, on pädevus.

"Meie ridades on võimalik jõuda ministriks, Tallinna linnapeaks või Euroopa Parlamendi liikmeks nii eesti kui vene emakeelega inimestel," ütles sotsiaalminister. "Seisame alati iga inimese eest nii kohalikes omavalitsustes, Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses kui Euroopa Liidu tasandil. See pole nõrkus, mida saaks erakonnale ette heita. Vastupidi, see on Keskerakonna kõigutamatu alusväärtus ja meie suurim tugevus."

Venelased pelgalt valijad, mitte inimesed?

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart otsustas samuti sõna võtta: tema silmis väljendas eilne kõne asjaolu, et Mart Helme ei hinda oma valijat.

"EKRE-l ei piisa järgmiste kohalike ning seejärel riigikogu valimiste võitmiseks inimeste hirmutamisest Tallinna Linnavalitsuse ja Ida-Virumaa tulekuga. Ambitsiooni võiks rohkem olla, näiteks ühiskonna heaolu kontseptsioon," sõnas Kõlvart. "Olen kindel, et nii endine kui ka praegune EKRE juht on suutelised pakkuma inimestele palju enamat kui lihtsalt oma rahvuslikku kuuluvust ning tõupuhtust."

Kõlvart juhtis tähelepanu Mart Helme hiljutisele venekeelsele intervjuule, kus too oli vaimustunult rääkinud plaanidest püüda venekeelset valijat just oma eilses kõnes taunitud piirkonnas - Ida-Virumaal.

"Tema sõnul on venelased konservatiivid, eestlased rohkem libelaarsemad, ning Martin käis mitu korda seal kohtumas ärimeeste ja tavainimestega. Tuleb välja, et polegi venelased nii kohutavad. Või sobivad Helmete arvates venelased ainult valijateks, mitte inimesteks? Üleoleva suhtumisega inimestesse ja sellesse Eesti piirkonda eristus kogu võimuloleku aja jooksul ka Reformierakond. Tundub, et nende loorberid ei anna rahu ka EKRE juhtidele," kõrvutas Kõlvart EKRElaste lähenemist reformarite omale - täheldus, mis sai tehtud ka Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi poolt, kes mainis hiljuti Eesti Päevalehele antud intervjuus, et EKRE kasvav ülbus meenutavat talle Reformierakonda.

Kõlvart tõi näite ka ajaloolisest suurkujust Jaan Poskast, kes olnud eesti keelt rääkinud aktsendiga - kas keegi on seda talle hiljem pahaks pannud? Kas ta oli selle võrra kehvem riigimees?

Elab Mart Helme siiani möödunud sajandis?

"Selline tunne, et Helme siiamani elab perestroika ajal, kui Eesti ainult plaanis oma iseseisvuse taastada," ütles siseministri kõne kohta Facebook'is ka keskerakondlasest riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski.

Ta märkis, et tollest ajast on möödunud juba pea 30 aastat ning sel perioodil olla ka palju muutunud: teistsuguse rahvusega noored on edukalt ühiskonnaliikmeiks kujunenud, õppides ära kohaliku keele ning saanud oma ala professionaalideks.

"Kuna Helmed teadvustavad, et Eesti on ka minu kodumaa, ja ma tahan, et inimesed olgu hinnatud nende oskuste ja teadmiste eest, mitte aga selle eest, mis on nende rahvus," küsis Jufereva-Suratovski oma postituses. "Kaua võib?"

Aeg puhkus välja võtta

Ka Yana Toom ei saanud Mart Helme sõnavõtu valguses mitte vaiki olla.

"Ida-Virumaa stigmatiseerimine ja inimeste jagamine omadeks ja mitte omadeks on muidugi sellise siseministri poolt ootuspärane, kuid siiski lubamatu," märkis Keskerakonna eurosaadik Yana Toom. "Riigimees peaks tundma rõõmu selle üle, et ka teisest rahvusest inimesed on Eesti poliitikas esindatud. Aga ei, sellega ähvardatakse."

Yana Toom ei pidanud ka adekvaatseks siseministri lähenemist "ähvardamisel" - Mart Helme olla seda teinud viisil, mida üks intelligentne inimene endale lubada ei saa.

"Tõesti, on aeg minna puhkama," ütles eurosaadik. "Eesti poliitika pole enam see, kus saavutatakse edu kuulujuttude levitamisega ja mõõdetakse professionaalset kõlblikkust rahvusgeenide sisaldusega."

Taustast
Eilsel EKRE kongressil
tõi erakonna esimehe kohalt taanduv siseminister Mart Helme esile hulgaliselt punkte, kus lähenes Eestis elavate rahvusvähemuste küsimustele ebasoosival toonil.


Üks olulisimaid arutelupunkte tema monoloogis oli debatt võõrtööjõu teemal, kus Helme ennustas, et kui praegu uksed lahti tehakse, muutub terve Eesti 20 aasta pärast Ida-Virumaaks.


„Minu süda on alati tuksunud Eestile. Eestile, mida tahame hoida Eesti rahva koduna. Meil oli eelmisel nädalal koalitsioonis rida kohtumisi, kus murdsime piike võõrtööjõu küsimuses. Ütlesin peaministrile jõhkralt: tead, Jüri, 20 aasta pärast mina ei ole enam, aga sina oled veel noor. Vaata, mis on juhtunud Tallinnas, siin ei ole enam võim enam eestlaste käes. Kui teeme piirid lahti, siis paarikümne aasta pärast on kogu Eesti Ida-Virumaa ja sind ei ole enam vaja enam, sest nad valivad omale oma kõlvartid ja yana toomid,“ rääkis Helme kõnetoolis.


Lisaks tõi Helme laval olles esile ka Laagna teel toimunud traagilise õnnetuse, milles süüdistatakse aserbaidžaanlasest Isa Khalilovit: „Kaalul pole midagi muud kui Eesti, kus räägitakse eesti keelt, kus võõrad gängid ei pea tulistamisi. Aga vaadake, mis toimus Laagna teel. Kas ta oli võõras või oma? Ma esitan sellise retoorilise küsimuse, et ajakirjandus pärast mind ei süüdistaks."